Twitter logo

Must kolmekuningapäev sotsiaalmeedias



6. jaanuaril suleti Facebook ja Instagram Donald Trumpile määramata ajaks. Twitter blokeeriti 12 tunniks ja taasavati koos ultimaatumiga sulgeda päriseks, kui veel midagi ei sobi. 9. jaanuaril muutis ka Twitter keelu tähtajatuks, põhjendades seda riskiga, et Trump võib kasutada kontot edaspidigi vägivalla õhutamiseks. Lukku läksid Trumpi jaoks  ka Snapchat, Twitch ja Youtube. Keeluga läks kaasa ka hiinlaste TikTok, mille tegevust USA-s on Trump ise lubanud takistada, kui kontroll ameeriklaste kätte ei lähe (tõsi, Trumpi kontaktide massis on TikTok marginaalne). See sündmus tõi reljeefselt esile sotsiaalmeedia kui ühe olulise globaalse julgeolekuinstrumendi.

Eri platvormide põhjendustes kordus väide, justkui oleks Trumpi avaldus viinud kongressi hoone ründamiseni tema pooldajate poolt. Ühelt poolt ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et Trump küttis enne demostratsiooni oma poolehoidjaid üles, rääkides varastatud valimistest ja kutsus üles võitlusele. Teisalt tuleb möönda, et Kapitooliumil vägivalla puhkedes püüdis Trump rahvast rahustada: minge koju, püsige rahus, austage korrakaitsjaid ja seadust. Jah, ta kordas samas ka valimispettuse juttu aga veelkord: avaldus tervikuna kutsus üheselt inimesi rahule.

Valdav osa uudismeediast levitas aga peamiselt avaldusest välja nopitud valimispettuse poolt (CNN niikuinii, aga ka BBC ja meie ERR). Trumpi otse-üleskutse oma toetajatele minna rahus koju oli levist kõrvaldatud just kriitilistel tundidel. Ma ei oska hinnata, kas ja kui palju selline meedia käitumine ekstra ärritas Trumpi pooldajaid. Küll on kindel, et platvormide ja uudismeedia samasuunaline tegevus ei rahustanud olukorda kongressi hoone ümber.

Võib ju vabandada, et suurele manipulaatorile Trumpile tehti ära just nimelt platvormide ja uudismeedia kombineeritud manipulatsiooniga. Ilmselt ei saa me kunagi teada, kui suurel määral mõjutas turvaolukorda Washingtonis uudismeedia ja sotsiaalmeedia platvormide käitumine ja nende domineerivalt Trumpi vastane hoiak.

Siit edasi tuleb suurem küsimus, et kuidas saavad kõik olulisemad meediaplatvormid USAs ühest nipsust seda teha? Viimase presidendikampaania ajal oli lisaks sildistamisele ka üksikuid blokeerimisi. Näiteks kui Trumpil ei lastud rääkida Hunter Bideni Ukraina-sidemetest, mille kohta ei saanud panna ka valeuudise silti (Trumpi postituste sildistamine valeks kujunes niikuinii normiks).  On siis seletuseks konkurentsi piiratus ja platvormide omandi läbipõimumine, korporatiivsed huvid või mis iganes. Siit edasi võib alata aga tee alternatiivsete sotsiaalmeedia platvormide kasvamisele, mis ilmselt suurendaks ühiskondlikke lõhesid veelgi. Seni on Facebook ja Twitter olnud siiski ühisruum, kus suurem osa ameeriklasi kohtus. Kui olemasolevad platvormid aga ei püüa isegi enam näida poliitiliselt neutraalsena, jääb vastaspoolele kaks võimalust: (1) poliitikast kaduda või (2) arendada välja oma sotsiaalmeedia platvormid.  Lõppeks on see kõik sügavalt  USA sisepoliitiline probleem, aga…on mitu aga…

Needsamad sotsiaalmeediaplatvormid on olulise levi ja mõjuga ka Euroopas. Euroopa informatsioonilisest iseseisvusest (eelkõige Ameerikast) räägivad rohkem prantslased ja sakslased, aga brittidelegi pole see teema võõras. USA üksikute meediaplatvormide või ka nende konglomeraadi korraldatud blokaad pole enam hüpoteetiline võimalus, vaid reaalne relv, mida USAs on ka juba avalikult ja ametlikult pruugitud. Paraku, nii nagu pole tugevat üle-euroopalist uudismeediat (Euronews ja kogu lugu) pole siin ka vähegi mõjukamat piiriülest sotsiaalmeedia platvormi. Facebooki turuosa on Euroopas 76%, järgnevas kümnes pole ühtegi Euroopa tegijat.

Ainus reaalne kaitse oleks Europa Liidu oma sotsiaalmeedia platvormide loomine. Ideaalis oleks nad rahu tingimustes mingis osas ristkasutatavad USA omadega. Juhul kui Atlandi taga tekib aga kellelgi ükskõik millisel ajel idee Euroopa rubilnik välja keerata, peab Euroopale jääma võimalus oma inforuumi kaitsta/säilitada.

Hiinal (WeChat, Weibo, QQ jpt) ja Venemaal (OK, VK)  on oma, st USAst sõltumatud, sotsiaalmeedia platvormid olemas. Vene platvormid domineerivad küll kodumaal ja mõnes naaberriigis, aga globaalselt nad USA firmadele väljakutset muidugi ei esita. Küll teevad seda aga Hiina platvormid. Ja asi pole isegi niivõrd kasutajate üldarvudes, milles Hiina tipud on USA hiidudele juba lähedal või ka neist möödunud.  Olulisem on, et Hiina sotsiaalmeedia platvorme hinnatakse Läänes üsna konsensuslikult juba kõrgemal arengutasemel olevaks ja nende uute arenduste potentsiaali tugevamaks.  Alustades sellest, et Hiina internetikasutajad on ligi 100% nutitelefonis, USAs alla 80%, maailma keskmine on 50% ringis.  Antud teemas on aga oluline, et Venemaa on sotsiaalmeedia vallas USA eest struktuurselt hästi kaitstud, Hiina platvormide globaalseks takistamiseks ei olegi USA-l jäänud palju muud kui jõuvõtted.

Mõistagi on USA Eestile tähtis liitlane ja tema sotsiaalmeediaplatvormide poliitilisest manipulatsioonist tulenevad riskid meile erinevad oluliselt sellest, mis kaasneks Vene või Hiina platvormidega.  Saja-aastase riigi, IT-supervõimu ja ELi liikmena peaksime endale siiski aru andma, et Ameerika sotsiaalmeediaplatvormide neutraliteedi aeg on ametlikult läbi ja meil on kaks võimalust: (1) luua oma rahvuslikke, Pan-Balti, Balto-Skandia ja ELi alternatiive või (2) jääda sotsiaalmeedia platvormide meelevalda, mille juhtimine ei allu demokraatlikule kontrollile riigis, mis enam globaalse demokraatia lippu kanda ei jõua.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s