Google´i aken Euroopasse

Prantsuse raamlepe ohustab ka kvaliteetmeedia tulubaasi

Globaalse digirinde murdelahing käib Austraalias

Euroopa digitaalne orjapõli Eestit ei häiri

Pärast EL-i digitaalse ühisturu paketti kuuluva autorikaitse ja sellega kaasnevate õiguste direktiivi seadustamist Prantsusmaal (esimesena EL-is), sealsete kohtute ja konkurentsiameti pidevat survet ning kuudepikkusi läbirääkimisi teatasid veebihiid Google ja Prantsusmaa ajalehtede liit APIG, Alliance de la Presse d’Information Générale, 21. jaanuaril raamleppe sõlmimisest. Ühisteate kohaselt hakkab otsingumootor  uudismeediale maksma lähtudes nende igakuisest veebi külastatavusest, igapäevasest sisu mahust ja selle sisu poliitilisest/ühiskondlikust kaalust.

Osapooled kirjeldavad lepet kui strateegilist edu, vaatlejad näevad aga ka halle ja musti varjundeid.

Parimad uudised/News showcase

Täpsemaid valemeid ei avaldatud, sest need on alles edasiste läbirääkimiste objektiks iga partneriga eraldi.

Paari kuu eest olid Google´iga aga juba diili teinud 6 Prantsuse lehte (Le Monde, Courrier International, L’Obs, Le Figaro, Libération ja L’Express). Kõik nad on ka 289 ajalehte ühendava APIG´i liikmed. Google teatas nüüd, et need varasemad kokkulepped on kooskõlas praeguse raamlepinguga.

Reuters teatas samal päeval, 21. jaanuaril,  oma kokkuleppest Google´iga, millega ta on esimene otsingumootorilt tasu saama hakkav infoagentuur ´Google News Showcase´ raamistikus. Seejuures Prantsuse infoagentuuride föderatsioon FFAP avaldas vaid mõned nädalad varem teravat protesti oma maa juhtivate päevalehtede vastu, kes ´unustasid´ Google´iga kaupa tehes nende kaasnevad autoriõigused.

Kui see üldse on marjamaa, siis ei mahtunud raamleppe alla ka kõiki Prantsuse väljaanded. Ajakirjade kirjastajate sündikaat SEPM teatas, et nemad ei loobu mullu aprillis Google´i vastu Prantsuse konkurentsiametile esitatud kaebusest ja jätkavad võitlust Google´ilt õiglase hüvitise saamise eest nii oma liikmetele kui ka kõigile teistele meediaväljaannetele, sõltumata nende suurusest, sisust, kontsernist ja esindusorganisatsioonist. SEPM välistab ka otsingumootorilt väljaannete sisu kuvamise eest saadava tasu sidumise Google´i poolt pakutavate muude skeemidega (loe: News Showcase´iga) ja ajakirjade digipubliku ohustamisega (loe: ülelöömisega).

Saksamaal on Google´i väljavalituks Hesseni ja Reinimaa meediagrupp VRM, kuhu kuulub 35 kohalikku ajalehte ja portaali. Mujal ilmas on Google diilinud omal valikul meediagruppidega Austraaliast, Kanadast ja UK-st,  Argentiinast ja Brasiiliast. Reaalselt on parimate uudiste rakendus üleval siiski vaid Saksamaal ja Brasiilias, sest toote arendus käib paralleelselt lahingutega kõikidel rinnetel.

Kuidas News Showcase´i skeem tegelikult toimima hakkab, paistab töö käigus. Vaatlejad juhivad tähelepanu aga ohule, et sellega tekivad lõhed meediale juurdepääsule (välja jäävad näiteks  tabloidid ja spordimeedia) ja sellega muutuks ka senine poliitiline tasakaal tervel meediamaastikul. Reaalne on oht, et Google hakkab tulevikus ka kvaliteetmeediale praegu otse maksvat publikut üle lööma, kuna saab pakkuda oluliselt laiemat sisubaasi. Mis tähendab, et väikese sissemaksu eest saab Google hakata riisuma meedialt ka tema tänast nappi tulubaasi ja see oleks strateegiline kaotus.

Musklinäitus Austraalias

Vaid mõned tunnid pärast raamleppe teadet Prantsuse lehtedega kuulutas Google Austraalias, et kui seal parlament seadustab internetihiidude kohustuse meediale uudiste levitamise eest maksta, siis tõmmatakse lihtsalt stepsel seinast. Googli jaoks on Austraalia vaid pisike osa maailmast, Austraaliale tähendaks aga Google´i ja Youtube´ita jäämine justkui maailmast äralõikamist. Google´i ultimaatumit Austraalias toestas ka Facebook, kes Euroopas avalikult sarnases debatis Google´i poolel ei osalenud.

Hiidude erutust seletab Austraalia seaduseelnõu konkreetsus: kui megaplatvormid ei jõua ise uudiste hinnas kokkuleppele uudiste tootjatega, lahendab vaidluse lõplikult sõltumatu arbitraazh. Erinevalt Prantsusmaast, kus maksmise põhimõtted on Google ise määranud ja vaidlus nende tõlgendamise ja tasu suuruste üle kohtutes võtab aastaid.

Google ja Facebook näevad põhjusega Austraalias ülimalt ohtlikku pretsedenti, mis võib kogu nende globaalse äri trajektoori rikkuda.

Austraalia, kes oma rahvaarvult ei mahu EL-i liikmete esiviisikussegi, peab praegu ihuüksi murdelahingut, milles Euroopa Liit peaks olema talle vähemalt maksimaalelt toeks. Aga me ei ole. Tegelikult on end geopoliitilise mängijana nägeva Euroopa kohus lõigata lahti demokraatlikule maailmakorrale ohtlike USA infomonopolide paised. Kui mitte terve maailma, siis vähemalt Euroopa enese või meie liitlaste pärast. Aga me ei tee seda.

Esmaspäeval, 25. jaanuaril oli EL-i Komisjoni naise Nr 2, asepresidendist digikonkurentsi voliniku Margrethe Vestageri päevakavas videokõne Google ülema Sundar Pichai´ga.  Ajal kui Austraaliat rünnatakse ja Euroopas eneses on samad küsimused üleval, levis eelteade sellest kõnelusest laialt üle terve ilma. Google´i otsingus on lehekülgede kaupa selle eeluudise levitajaid. Kõneluse ärajäämisest pole teatatud.  Aga ka tulemustest pole  silpigi Google otsingus ega asepresidendi enese ametileheküljel.

Austraalia on samal ajal USA riigi ja erafirmade pressinguga silmitsi ka Hiina survega. Maailma majandus nr 2 kehtestas Austraaliale mullu sügisel kaubanduspiirangud pärast seda, kui Canberra nõudis Hiinalt krooniviiruse päritolu rahvusvahelist uurimist. Seda enam vajab Austraalia just praegu Euroopa tuge, kasvõi head sõna.

Digiriik pigis

Euroopa Liidu 2019. aasta autorikaitse ja kaasnevate õiguste direktiivi ülevõtmisega pole end digitaalse suurriigina esitlev Eesti sugugi kiirustanud (kordan: meil digivallas sageli pilkealune Prantsusmaa oli aga selles esimene!). Tänavu 7. juunil kukub direktiivi kohustusliku ülevõtmise tähtaeg, aga meil pole vastav autoriõiguse seaduse muutmise eelnõu veel justiitsministeeriumist valitsusse jõudnud.

Arvestades kooskõlastajate hulka (5 ministeeriumi, 1 inspektsioon ja 1 amet) ja arvamusringi suurust – üle 130 asjasse puutuva asutuse, ühingu ja (meedia) ettevõtte, on veel kuidagi kahtlaselt vaikne.

Uues koalitsioonilepingus esineb tüvisõna `digi` 26 korda, mis on ilmselt enim kasutatud sõna üldse selles lepppes.  Muuhulgas lubatakse, et Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu digipoliitika kujundamises. Seni pole Eestit Euroopa digitaalne orjapõli häirinud. Meil on tuju taevas, kui saab jutu viia digiallkirjale või Vene küberrünnakutele. 

Toimiv vaktsiin oleks konkurents

Digitaalse Euroopaga on juhtumas sama, nagu läks vaktsiinidega. Lepiti Nõukogus kokku, et hangitakse ühiselt, Komisjon tegi hulka lepinguid aga erafirmad vaatavad turgu, kus raha lõhn matab hirmu Euroopa piitsa ees. Rikkamad ja/või hakkajamad liikmesriigid püüavad päästa oma nahka ja üritavad separaatkokkuleppeid nendesamade ravimifirmadega. Komisjon räägib aga vaktsiinide ekspordi kontrolli alla võtmisest ja anub meie omal territooriumil asuvaid tootjaid, kes on saanud kõrvale mineva toodangu eest meilt juba nii ette- kui pealemaksu. 

Euroopa lahja digipoliitika sunnib internetihiide vaid ise endale reegleid kirjutama, mille järgi nad valivad ise ka muusika ja partnerid. Meediaettevõtete raha voolab ikka Euroopast välja kasvava tempoga. Prantsusmaa on esimene, kes riigina üritab seista vähemalt enda eest. Teised, sh Eesti, ootavad aga nagu mingit imet, et internetihiidude surve annaks ise järele. Usutakse, et probleem on Ameerika koduturul sedavõrd terav, et ka lahendus tuleb ise sealt, kust häda alguse sai.

Ja siin on ka oluline erinevus vaktsiinidega juhtunust: epideemia läheb ükskord tõepoolest ise üle, nagu rauges alati ka katk Keskajal. Internetihiidude iket pole maailm aga varem kogenud ja praegu ei ole näha tegureid, mis selle probleemi iseenesest kõrvaldaks. Isegi kui ameeriklased suudavad kodus oma monopolid tükeldada, ei tähenda see veel nende tsiviliseerumist muu maailma turgudel. Nii nagu Snowdeni paljastuste järel talitseti USA-s ehk veidi oma kodanike tööstuslikku jälgimist aga mujal ilmas jätkatakse ju vanaviisi, sest see on USA-le kasulik ja keegi ei keela ka.

Ainus toimiv vaktsiin USA veebiplatvormide domineerimise vastu Euroopas oleks reaalne konkurents. Kuni EL ei suuda ise luua USA hiidudele alternatiive ja samas USA eestvedamisel piirab temaga konkureeriva Hiina riist- ja tarkvara kasutust Euroopas, siis ollaksegi end ise Google, Facebooki , Youtube ja Amazoni meelevalda määranud.   

One comment

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s