Kõrvaline võrguvõitlus: EML – ERR

Yle veebisisu võib tekstipiirangu tõttu veelgi tugevneda

Ajalehtede digiäris käis krõks ära, ERRi veebi piiramine seda enam ei mõjuta

Ansip teab hästi, miks FB/Google vastu ei saa. Kuis siis saab, selle rääkijat meil pole

Mullu 7. septembril esitas Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) kaebuse Euroopa Komisjonile, sest liidu meelest pakub riik Rahvusringhäälingule keelatud riigiabi. Ühelt poolt on tegu juba paarkümmend aastat Euroopa Liidus harrastatud tavapärase riigiabi vaidlusega erameedia ja avalik-õigusliku meedia vahel ning Eesti täidab lihtsalt lünga. Erameedia ei vaidlusta riigi poolt ülalpeetava meedia eksistentsi ja kõikides poliitilistes debattides peetakse erameedia olemasolu demokraatia garandiks.

Kevadet parafraseerides on aga Eesti meedia jõudnud kooli alles siis, kui tunnid hakkavad juba lõppema, st enamik vanu liikmesriike on Konkurentsi peadirektoraadist oma lahendid juba kätte saanud. Mis oleks ikka veel OK, kui kõik liikmesriigid ja meedialiigid poleks silmitsi uue ja palju teravama probleemiga, milleks on Euroopas monopoolse seisundi saavutanud USA globaalsed meediaplatvormid. Sidudes jõud omavaheliseks vaidluseks vanal teemal, ollakse sellevõrra nõrgemad ühise uue hädaohu vastu.

Soome sabas Leedu ja Eesti

2004. aastast (s.t. alates Eesti liitumisest) kuni 2020. aastani on Euroopa Komisjon teinud 32 otsust avalik-õiguslike ringhäälingute riigiabi kohta 9 liikmesriigis. Lahendite arvult on esikohal Prantsusmaa (9), teine Taani (6) ja kolmas Hispaania (4).

https://ec.europa.eu/competition/sectors/media/decisions_psb.pdf

Seni pole lahendite seas ühtegi meiega samas laines või pärast seda EL-i astunud riigi juhtumit.

Mullu 16. juunil avalikustas Soome valitsus Yle seaduse muudatuse eelnõu, mis oli ajendatud kolm aastat varem, 2017.a. 21. juunil Euroopa Komisjonile esitatud Soome Meedialiidu (Medialiitto) kaebusest Yle kohta. Soome valitsuse eesmärgiks oli algusest peale lahendada vaidlusküsimused Komisjoniga konsulteerides mitteformaalselt, st vajadusel Soome seadusemuudatust Komisjoniga kooskõlastades, aga ilma Komisjoni ametliku otsuse sunnita. Riskides, et sel juhul võib kaebaja ja ka Komisjon kaebuse menetluse igal hetkel taaselustada, kui nad näiteks uue seaduse puhul mõne detailiga ei lepi.

Kohe pärast Soome Yle seaduseelnõu avalikustamist esitas 22. juunil Komisjonile kaebuse oma maa rahvusringhäälingu LRT peale Leedu Internetimeedia Assotsiatsioon (kuhu kuulub ka Leedu Delfi) ja UAB All Media Lithuania (so TV3, mille sõsaraks on ka Media Eesti AS).

Paar kuud hiljem, 7. septembril anti üle EML-i kaebus, mis on menetlusse võetud ja Eesti riik on tänaseks ära saatnud ka oma vastuse EML-i kaebusele.

Leedu erameediat esindab Ellex Valiunase õigusbüroo konkurentsiõiguse ekspert Dr Karolis Kačerauskas. EML-i esindajaks on Pan-Balti õigusbüroo Walless juhtivpartner Piret Kergandberg (Blankin).

Värskel Soome näitel kestab Brüsselis menetlus aastaid isegi formaalse otsuseni jõudmata. Komisjoni esialgset positsiooni soomlaste kaebuse suhtes küpsetati 23 kuud. Soome valitsuse poolt olid vastuse koostamisele kaasatud lisaks transpordi ja kommunikatsiooniministeeriumile ka tööhõive ja majandusministeeriumi ning välisministeeriumi eksperdid. Soome parlamendi fraktsioonijuhte informeeris valitsus toimuvast menetlusest ja seaduse muutmise vajadusest 2019.a. novembris. 2020. a. märtsis said fraktsioonijuhid tutvuda Euroopa Komisjoni poolt eelnevalt heaks kiidetud ringhäälinguseaduse muutmise eelnõu tekstiga (eelnõu avalikustati alles juunis). Tänavu 3. veebruaril toimus eelnõu esimene lugemine parlamendi suures saalis.

Eelnõu arutelu jätkub parlamendi transpordi ja kommunikatsioonikomisjonis ning oma seisukoha peab esitama ka põhiseaduskomisjon. Ekspertidena on kaasatud neli kommunikatsiooni- ja meediaõiguse professorit (Olli Mäenpää, Veli-Pekka Viljanen, Päivi Korpisaari, Susanna Lindroos-Hovinheimo) ja üks õigusdoktor (Riku Neuvonen).

Meediamajade põhikonkurent on Google ja Facebook

Üle kolme tunni väldanud arutelu parlamendisaalis näitas, et vaatamata tugevatele poolehoiuaavaldustele ja teravale kriitikale Yle suhtes ulatub toetus valitsuse pakutud seadusmuudatusele seinast seina. Mis peegeldab muuhulgas ka tulemuslikke kõigi fraktsioonide eelkonsultatsioone.

Arto Satonen opositsioonis olevast Koonderakonnast rõhutas, et väikeste kohendustega status quo oleks küll OK, kuid erameedia reklaamituludele kujutavad Yle-st palju suuremat ohtu Google ja Facebook, mille vastu on vaja, kuid on ka palju raskem rohtu leida.

Põlissoomlane Sebastian Tynkkynen oli erameedia kaebuse kõige reljeefsem toetaja. Lähiaastail jääb erameediasse kokku tööle ligi sama palju inimesi kui täna on Yle-s (3000). Mitmekesise infovälja säilitamise garantiiks pole üks suur Yle, vaid tugev erameedia. Paljudele kodanikele paistab Yle välja pigem vasak-roheliste suuvoodrina, mida nad ei soovi rahastada. Selmet ahvatleda Soomet partei-poliitilise meedia keerisesse, nagu on juhtunud USA-s, peaksime rohkem pelgama olukorda, kus meil on ainult üks selline meediamaja. Sooviks valitsuse pakutud eelnõuga võrreldes oluliselt suuremaid piiranguid Yle tegevusele ja rahastamisele. Loodab, et isegi pakutud tegevuspiirangutega Yle eelarve mitte ei jää samaks, vaid langeb oluliselt.

Roheline Mari Holopainen on väga tundlik igasuguse Yle piiramise suhtes. Ta toob näiteks, et Tampere ja Helsingi ülikoolide uuringute järgi on teksti ja audiovisuaalse sisu eristamine tehnoloogiliselt täiesti iganenud. Meedia on kõvasti muutunud ja põhiküsimus peab olema kodanike põhiõiguste tagamine, milleks on ka kvaliteetsele ja tasakaalustatud infole ligipääs.

Transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka kordas Satoneni juttu, et kõige teravam probleem on Soome erameediale väliskonkurents meediaplatvormidega, mis söövad Soome meedia reklaamitulu. Arutusel olev EL-i digiteenuste direktiiv võib praegust metsikut seisu korrastada. President Trumpi Twitteri konto on hea näide: otsused peavad põhinema ikkagi reeglitel, mitte olema tehtud mõnede suurfirmade suvast lähtudes.

Teine oluline regulatsioon puudutab digiturgu, mis peaks taltsutama neid suurfirmasid, mis tegelikult ohustavad vaba konkurentsi kogu majanduses.

Roheline Jenni Pitko rõhutab, et Yle rahastust pole kavas vähendada, kuigi mõnda tegevust piiratakse. Loodab, et teksti piiramisel panustab Yle edaspidi rohkem audio ja video formaatidesse, mis jõuavad üha laiema auditooriumini.

Talle uus regulatsioon ei meeldi, kuid mõistab, et see on siiski vähim kahju, mida saab tekitada, saavutamaks kooskõla Komisjoni nõuete ja EL-i regulatsiooniga. Aga parlamendikomisjonis tuleb seda kõike veel väga põhjalikult kaaluda.

Keskparteilane Ari Torniainen usub, et seadus leiab toetust kogu väljalt. Oluline on Yle regionaaltegevused ja -missioon.

Sotsiaaldemokraat Suna Kymäläinen, kes on ka Yle nõukogu liige, räägib, et 2019.a. uuringus on Yle uudised usaldusväärsed 87 protsendile soomlastele ja rohkem kui pooltele soomlastele on Yle esimene uudiskanal. Leiab, et eelnõu on hea kompromiss: väldib ülemäärase vastasseisu teket ja hoolitseb ka erameedia tegevusruumi eest.

https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/PoytakirjaAsiakohta/Sivut/PTK_2+2021+14.aspx

Kaebuste sisu

Soome

Meedialiit rõhub kaebuses kolmele teemale:

Veebis olev ajakirjanduslik sisu pole ringhäälingutegevuse osa ning seepärast peaks sellele kohalduma EL riigiabi reeglid.

Avaliku teenuse määratlus ringhäälingu seaduses on ebamäärane ning ei vasta riigiabi reeglitele.

Yle nõukogu pole oma tegevuses sõltumatu ning seetõttu ei vasta kanali tegevuse üle tehtav järelevalve riigiabi reeglitele.

Soome valitsus taandas kohe, ja Euroopa Komisjon ei vaielnud selle vastu, nõukogu sõltumatuse teema. Komisjoniga eelnevalt läbi räägitud ringhäälinguseaduse muutmise eelnõus täpsustataksegi Yle tegevust veebis: ilma probleemita võib avaldada edaspidi uudis-sisu, millel on ka video või heli; Soome riikliku teabeagentuuri STT tekstiuudiseid; uudistekste saami ja roma keeltes; samuti eriti pakilist infot näiteks ohust inimeste tervisele jmt. Suuremad lubatud tekstisisu valdkonnad on haridus ja kultuur.

Praktikas kasvatab see survet Yle kiiremaks loobumiseks paljastest tekstidest pildi või vähemalt heliga varustatud uudiste kasuks. Mis erameediale kindlasti meeldib praegusest olukorrast veelgi vähem. Keegi poliitikutest ega meediasektorist paista lootvat, et selline marginaalne muutus mingilgi määral tugevdaks erameedia võimalusi uudis-sisu tarbijaid maksustada. Rohkete uuringute tulemused on paljuski vastukäivad ja raskesti tõlgendatavad, kuid sobivad ühes – Yle veebis tekstisisu piiramisest tekkivat kõneväärset turunihet ei prognoosi neist ükski.

Küsimusele, milleks siis kogu see vaevarikas vaidlus üldse ette võeti, vastati ehk kõige täpsemalt parlamendidebatil: et erameediast liigne aur välja lasta ning kohendada seadust nii, et ka Brüssel oleks rahul. Ei muud.

https://yle.fi/uutiset/osasto/news/govt_aims_to_limit_yle_web_publications/11405119

https://www.eduskunta.fi/FI/vaski/HallituksenEsitys/Sivut/HE_250+2020.aspx

Leedu

Kaebajate meelest ei vasta LRT rahastamismudel EL-i riigiabimeetmete tingimustele, sest valitsus ei taga raha eraldades, et avalik-õiguslik ringhääling ei konkureeriks erameedia pakutava sisuga.

Kuna eraldatud summa pole seotud ringhäälingu kuludega ning puudub sõltumatu ja tõhus kulude kontroll, luuakse kaebajate hinnangul LRT-le eeldused müüa turuhinnast odavamalt reklaami, maksta teistest rohkem ostetava sisu eest ning moonutada tööjõuturgu (loe: maksta ajakirjanikele suuremat palka).

Kaebajad on mures ka LRT veebiuudiste portaali pärast, mille loomist avalik-õigusliku ringhäälingu seadus ette ei näe, kuid mille sisu ei erine erameediast.

https://www.delfi.lt/en/politics/commercial-media-files-complaint-to-brussels-over-lrt-financing.d?id=84594725

Eesti

EMLi kaebuse põhiteemaks on ERR-i veeb, milles nähakse kolme suuremat probleemi.

1. ERRi seaduses pole veebi arendus ette nähtud ja see osutab ebaausat konkurentsi erameediale. Millele on tegelikult lihtne ja lühike vastus – ringhäälinguseadusse kirjutatakse ka ilma Brüsselist käsku ära ootamata ühe avaliku ülesandena sisse ka digitaalplatvormide ja digisisu arendamine. Võib-olla lisades viimasele mõne tühise mõjuga piirangu a la Soome eelnõus, aga pigem sedagi mitte. Ma ei oskaks ette kujutada Riigikogus jõudu, isegi üksikut saadikut, kes avalikult võtaks kaitsta teesi, et digiriigi rahvusringhäälingu areng veebis tuleks külmutada või lausa tagasi pöörata.

EMLi argumentatsioon, et ajalehtede järglastena on neil veebisisu arendamiseks suurem õigus kui ERRil, kes pole kunagi paberajalehte teinud, jääb muidugi lahjaks. Samal moel võiks ju ERR nõuda erameedialt veebis üha laiemalt kasutatavast videost loobumist, kuna ETV alustas telesaadetega enne EMLi eellase EALLi sündi.

2. Avaliku ülesande täitmiseks ei saa pidada meelelahutusliku portaali menu.err.ee haldamist ja selle tarbeks sisu tootmist, voogedastusplatvormi Jupiter arendamist ja selle välismaise meelelahutusliku sisu hankimist ega spordisündmuste ülekandeõiguste ostmist ulatuses, mille vastu tunneb huvi ka erasektor.

Siin on vaidluskoht avaram. Meelelahutuse osakaal mitte ainult veebis, vaid ka ETV lineaarprogrammis on muidugi teema. ERR-i avalikuks põhjenduseks on teadagi, et see ongi kvaliteetne (st avalik-õiguslik) meelelahutus. Tegelikult on lõbusaated mõeldud siiski pootshaakideks uudistele ja publitsistikale ning portaalis loomulikult klikimagnetiks uutele (noortele) kasutajatele, kes sealtkaudu võiks jõuda pärisuudisteni.

EMORi peetavas telesaadete TOP10- s oleks ETV positsioon aga suurepärane ka ilma Kodukäijate või Lahutuseta Eesti moodi. Põhjendatud on küsimus, et milleks on siiski riigile tarvilik Raadio2.

Jupiteri võiks siiski sellest vaidlusest eraldada. Esimese tegevusaastaga vaadati seda 400 000 eri brauserist ja vaadatakse üle 3 tunni nädalas. Sellest võiks saada oluline platvorm eelkõige Eestis toodetava sisu levitamiseks. Ja minugipoolest kasvõi riigile kuuluv täiemõõduline sotsiaalmeediaplatvorm, mis tagab elu jätkumise ka siis, kui FB ja Google Euroopast stepsli välja tõmbavad (nagu praegu Austraalias).

3. ERR-i veebi konkurentsita jõuaks Meedialiidu rehkenduses kogu erameedia järgnevate aastate jooksul 350 000 digitaalse tellijani, mis kataks toimetuste ülalpidamise kulud.

Meediaorganisatsioonid saaks järjest rohkem investeerida kvaliteetsesse uurivasse ajakirjandusse, mis on tänu konkureerimisele Google ja Facebookiga reklaamituludes ning riigimeediaga tasuta uudismeedias saanud viimastel aastatel tõsiselt kannatada.

https://meedialiit.ee/erameedia-roll/

Tänavu jaanuaris oli EMLi liikmetel digitellijaid kokku 135 345, millest osa on kindlasti veel peibutushinnaga proovijad, aga kasv on tugev, aastaga lisandus 35%. Samas tempos jätkates oleks maksimaalselt 4-5 aastaga eesmärk saavutatud. Kuna Ekspressgrupp raporteeris aga äsja, et tema Balti meediakäibest moodustas mullu juba 71% digitulu ning aastane Balti digitellijate kasvunumber oli üle kahekordne Eesti keskmine (73%), siis võib öelda, et kindlasti samaaegselt, aga võib-olla ka just eelkõige tänu krooniviirusele on erameedia digiäris pööre juba toimunud.

Kusjuures on vägagi küsitav (nagu Soomeski), kas ERRi tasuta veebisisu piiramine seda kasvu enam kuigivõrd võiks kiirendada.

Eestis liikuvast meediareklaami rahast kaob praegu eri hinnanguil ca pool Google-isse ja Facebooki. Vastuseks EML-i kaebusele on ka ERR kutsunud erameediat globaalsete hiidude vastu selgasid kokku panema. Kuna erameedias loodetakse aga separaatlepetele monopolidega, siis pole olukord meil veel küps ka kogu meedia ja riigivõimu ühisrindeks, nagu see on tekkinud näiteks Prantsusmaal. Liigume USA platvormide maksustamisega samas aeglases üle-euroopalises tempos. Aeg-ajalt digitaalse supervõimu maski kandval Eestil pole seni ka ühtki avalikku algatust iseeenda ega Euroopa huvide kiiremaks kaitseks. Eksdigivolinik Andrus Ansip oskab väga pädevalt välja tuua kümneid probleeme, miks see on keeruline. Inimest, kes räägiks ka võimalustest, meil pole.

Erameedia kaebused oma maade rahvusringhäälingute kohta meenutavad sellises kontekstis ammust anekdooti. Üks mees otsis tänavalaterna all võtmeid. Küsimusele, kus ta need ära kaotas, osundas kaugele eemale. Pärimisele, et miks ta siis siit lambi alt otsib, oli vastus kah klaar: sest siin on valgem. 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s