Telekate riiklik ost oleks sotsiaalpatriootlik ja digiroheline

Pandeemiat püütakse kasutada ka digipöörde pidurdamiseks

HD kõrval SD levi jätkamine sarnaneb riigi lüpsmisele

Ürgtelekate hulk on kõvasti üles blufitud

Pandeemia on digimaailma praeguse buumi ema, kes on toonud murrangu meedia digitellimustesse, e-kaubandusse, kaugtöösse. Levira, ERR-i ja Elisa ühine soov SD standardiga vabalevi jätkata on aga pandeemiat ärakasutamine, et uuele HD levile ülemineku lõppu veelkord edasi nihutada.

Eesti riigile ja televaatajatele soodsam ja moodsam lahendus ei roki absoluutselt. Elisa huvi on selge, Levira puhul võib juba arutada. Miks seda toetab aga kroonilises rahapuuduses ERR isegi omaenda eelarvest?

Kolmest kuust on saamas 4 aastat

2019.a. 1. veebruarist alustas Levira ERR´i telekanalite ja Tallinna Televisiooni HD õhuleviga. Algselt lubati paralleelselt SD-levi säilimist kolmeks kuuks. Aga loodeti ka 2021. a. lõpule.

2020.a. 6. aprillil tuli Levira ametlik ettepanek pikendada paralleellevi 2022.a. lõpuni.

2020.a. 9. detsembril rääkisid nii Levira kui ERR, et tahaks väga SD-le pikendust, aga ise kumbki maksta ei saa. Kultuuriministeerium justkui toetanud pikendust, aga valitsus mitte.

https://www.err.ee/1201450/uuest-aastast-voivad-vanadest-teleritest-kaduda-vabalevi-kanalid

Mõni päev hiljem, 11. detsembril, avaldas ERR detailse instruktsiooni vanade telekate omanikele: osta uus telekas alates 150 eurost või uus digiboks alates 20 eurost!

https://www.err.ee/1205254/osa-vabalevi-kanalite-vaatajaid-teavitab-teleekraanil-uus-sd-margis

Ja vaid 10 päeva hiljem, jõulunädala alul. kuulutasid ERR ja Levira 21.12.20 üheskoos rõõmusõnumit – omavahendeist leiti kahasse kate pooleks aastaks SD-ga jätkata. Pangem tähele, et Nii ERR kui Levira kuulub Eesti riigile (Levirast väiksem osa, 49%, on Prantsuse riigifirmal TDF)

https://info.err.ee/1215283/eesti-rahvusringhaaling-ja-levira-tagavad-sd-pildi-edastamise-kuueks-kuuks

Levira on jälle võtnud üles SD-levi pikendamise jutu paariks aastaks, esitades seda peaaegu et omapoolse vastutulekuna Eesti riigile.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92714919/suvel-peaks-seadmeid-vahetama-ligi-75-000-televaatajat-levira-meie-sailitaksime-sd-formaadi-veel-kaheks-aastaks

Telerkondade statistika ujub

Argumentatsioon pole aastaga muutunud ja selle põhiline toetuspunkt on pandeemia – kriisiinfo pääs igasse tarre on eluliselt oluline. Millega ei saa vaielda.

Toestav statistika on aga ikka väga ujuv. Levira räägib enamasti, et SD levi puudutab kuni 100 000 televaatajat. Aga on viimase aasta jooksul rääkinud ka kuni 200 tuhandest ja 75 tuhandest. ERR pöördus valitsuse poole „hinnanguliselt kuni 40 000 leibkonna” nimel. Võtmesõna ongi mõlemal allikal „kuni”.

https://www.err.ee/951503/err-i-kanaleid-peaks-sd-kvaliteedis-nagema-ka-2020-aastal

Samas rääkis Levira Kantar EMORi uuringutele viidates mullu 3000-st, aga tänavu juba 7000-st antenniga kasutatavast kineskooptelekast . Emb-kumb viimane number näitab märksa realistlikumalt, kui paljud telerkonnad (leibkond+telekas) jääks SD levi kadudes tegelikult pildita. Seejuures, ka ürgtelekal (nii kineskoobiga kui vanematel lameekraanidel) võib olla HD-d võimaldav digiboks.

Eesti keskmise leibkonna suuruse 2,3 puhul jääks SD levi sulgedes telepildita siis pigem 16 000 (mitte 100 000) inimest. Kuna nii Levira kui ERR viitavad oma SD-apellides sageli üksikutele maal elavatele vanainimestele, siis võib HD-võimeta teleka kasutajaid olla aga veelgi vähem.

2016.a. tehtud Norstati uuringu järgi on kaks või enam telekat kodus 55% Eesti inimestel. Ühtki televiisorit pole kodus 4 protsendil vastanutest, kellest suurim osa on 18–29-aastased noored. Enim telereid omavad aga just üle 60-aastased inimesed.

Noorte telekapõlgus on järjest süvenev trend, mis lisab veelgi telekaid vanematele sugulastele.

Vaesem ja paiksem vaataja juba maksab

Kui näiteks 7000 telekale osta uued digiboksid riigihankega (mille letihind algab 20 eurost), maksaks see kokku 140 000 eurot. Hulgi ostes võiks digiboks ilmselt olla veelgi odavam. Kui võtta arvesse leibkonnad, kus see on tõepoolest ainus telekas, oleks kulu aga veel palju väiksem.

Kui digibokse jagada mitte kõigile ürgteleka ettenäitajatele, vaid taotluse alusel, mida sõeluks omavalitsuse sotsiaalosakond, väheneks üldsumma kindlasti veelgi. Taotlejate põhiringi võiks näiteks piirata toimetulekutoetuse saajatega.

Mu enda loogika ja vaatlusandmed ei pruugi olla täpsed, aga suurele osale kõige madalama sissetulekuga ja/või piiratud liikumisvõimega inimestele on televiisor majapidamise tähtsaim riistapuu üldse. Umbes sama oluline, nagu on pliit ja lambipirn. Telekas on rahatu või väheliikuva inimese peamine seltskond, sest väljas on meelelahutused seotud märksa suuremate kuludega. Sellise inimese eelarves jääb enne puudu toidust ja küttest, kui et jääks maksmata telepaketi eest (kuni 10 eurot).

Kui jutt käib aga kroonviiruse eest maale pakku läinud peredest, siis maakodu pidada jaksavale perele ei peaks ka uue digiboksi soetamine küll ületamatu kulu olema. Lihtsalt saunas või suvemajas seisva pere teise või kolmanda teleka kaasajastamine pole aga kindlasti riigi mure.

Kui aparaatide tegelik vajadus täpsemalt ära hinnata, võib selguda, et paralleellevile kahe lisaaastaga mineva 600 000 euro eest võiks osta hoopis 5000 130-eurost 32-tollise ekraaniga uut televiisorit. 24-tollise teleka letihind algab 110 eurot, neid saaks siis riigi annetusena jagada kuni 5500-le uut telekat tõepoolest vajavale leibkonnale.

Kahe aasta pärast tuleks sama jutt

Kusjuures mingit põhjust pole arvata, et kaheaastase SD-levi pikendusega saaks probleem lahendatud ning kõigil tarbes olevatel telekates oleks siis HD-pilt. Lihtsalt kaks aastat hiljem jätkuks taaskord ikka seesama arutelu, et kas pikendada veel või toetada siis ikkagi veel ka riigi poolt digibokside või telekate ostmist. Ja kindlasti leidub ka siis hulka epidemioloogilisi, julgeolekupoliitilisi või mistahes muid häid põhjendusi, miks on veel vaja pikendust.

Veelkord: arutuse alla on tulemas kahe aasta peale 600 000 euro eraldamine vana tehnoloogia eluspidamiseks. Ja kui isegi valitsus või tema juhitavad riigiettevõtted hakkavad seda koerasaba jupitama näiteks poole aasta ehk 150 000 euro kaupa, oleks inimestele otse uute seadmete ost ikkagi a) riigile odavam, b) välistaks võimaluse, et kahe aasta pärast tuleb ikkagi rääkida uuest pikendamisest või telekate ostust, c) uute telekate ostu puhul võidaks ka seda kõige enam vajavad inimesed pildi kvaliteedis ja ka elektrit säästes.

Selliste rehkenduste järel tekib muidugi küsimus, et kes ja miks on tegelikult huvitatud SD levi pikendamisest?

Kasusaajaks erakanalid ja Elisa

Leviral pressijutu järgi õnnestub tal ´koos sideettevõtjaga` (loe: Elisaga) tasuta perioodi lõpuks praeguste tasuta vaatajate seadmed kaasajastada. Selleks lubatakse pikenduse puhul hakata näitama lisaks täna Levira Digilevis olevatele kümnele Eesti kanalile veel teisigi Elisa paketi vaadatavamaid kanaleid. See tähendab, et kui varem osalesid Eesti erakanalid solidaarselt õhulevi kulude katmisel, siis vähemalt kuni tänavu 1. juulini maksab ka erakanalite õhulevi eest Eesti riik (ERR ja Levira). Ja nii on mõistagi sellise dotatsiooni maksimaalsest jätkumisest huvitatud ka eratelekanalid – kunagisest erakanalite röövlist (https://majandus24.postimees.ee/141163/toomas-vara-roovel-telelevis ) on saanud helde riiklik sponsor.

Elisa kinnitab, et SD levi kadumine talle maksvaid kliente ei häiri. Elisa paketis olevate kanalite tasuta pakkumine Levira Digilevis viitab aga just huvile riigi platvormi kasutades Elisa´le maksvat kliendibaasi laiendada.

See pole aga kuidagi Eesti riigi huvi, et viimaseid tuhandeid tasuta kanalite vaatajaid erafirmale regulaarselt teleka vaatamise eest maksma suunata. Eesti riigi huvi on tagada, et üle riigi oleks riigikanalite telepilt tasuta ja kvaliteetselt kättesaadav igale soovijale.

Enam digirohelisem olla ei saa

Mõttetu ja lõputu raiskamise asemel on aga kuni 1. juulini aega täiesti piisavalt, et tuua kõikide Eesti leibkondadele ka õhu kaudu HD kvaliteedis telepilt. Kusjuures ka uute digibokside või telekate ostu saaks suurepäraselt põhjendada pandeemiaga – kommunikatsiooni vaktsiinide kvaliteedist ei sobi ju ometi teha ebakvaliteetse telepildi vahendusel!

Muidugi on võimalik, et SD-levi pikendamisega koos tekib valitsusel kiusatus võtta jälle üles ka Levira enamusosaluse müügi jutt- opositsioonis rääkis sellest Reformierakond ja rajult pole seda välistanud ka Keskerakond. Aga see on juba märksa keerulisem valik võrreldes viimaste tuhandete televaatajatele HD vastuvõtjate ära korraldamisega.

Lõpuks ka tasuta nõuanne poliitikutele:

a) pärast Võidupüha ja enne riigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva tasuta digibokside ja/või telekate jagamine poleks häälte ost, vaid sotsiaal-patriootlik tegu, mis

b) annaks otsest kokkuhoidu eelarves ja

c) oleks seejuures nii digiroheline kui veel olla saab.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s