E-kooli kest vajab telesisu

Eesti e-kooli kest tuleb täita ka õppe sisuga

Suurim potentsiaal ERR-il, aga võimalus ka erakanalitele

Piiriülene kool on ehe strateegiline kommunikatsioon

Kuni kroonviiruseni oli Eesti e-koolil igati edumeelne kuvand – lapsevanemad piilusid igaval koosolekul mobiilist noorte hindeid, õpetajad jagasid klassiinfot ja sellest kuulvad välismaalased aina ahhetasid. Aga selline e-kool on siiski ainult korralduslik kanal ning sisuvoogu toodab meie koolis igale klassile laivis endiselt eraldi õpetaja. Põhimõtteliselt ikka nagu Tootsi ja Teele ajal.

Ülbus, pimedus või laiskus

Maades, kus sellist e-kooli polnud, võeti hiljemalt pandeemia esimese laine lõpuks eelmisel kevadel jalad kõhu alt välja ja hakati pakkuma televisioonis ja veebis senisest rohkem ja kvaliteetsemat koolitundide videosisu. On see siis meie tipukoht Pisa testis, mujalgi aladel kohatav e-ülbus, õpetajate vastuseis, haridusministeeriumi ja telekanalite lihtviisiline pimedus või laiskus, aga ka pandeemia teisel laineharjal pole meil tekkinud arutelugi telekooli (taas)käivitamiseks.

Kuigi just mastaapne audiovisuaalne haridusprogramm võiks olla vastuseks tõepoolest suurte hariduslünkade täitmiseks. Loodav sisu oleks samas püsiväärtusega ning kasutatav ka pärast pandeemia raugemist ja mistahes järgmise katku korral. Meie miljardiliste kriisiabiprogrammide puhul ei peaks see jääma ka raha taha.

Esmajoones vaataks muidugi ERR-i ja Jupiteri poole. Aga samahästi võiksid haridusprogrammi loomises ja levis osaleda ka erakanalid. Eriti Kanal2 ja selle Apollo platvorm. Või ka TV3.

Muidugi on sada miljonit seletust kui keeruline see protsess on. Alates eesmärkide sõnastamisest kuni hangeteni välja. Ja palju küsimusi tuleb veel enne lahendada, alustades, et kelle mure see üleeüldse on?

Hapnik paljudele tegijatele

Ehk oleks aga siiski abi meil olemas olevad varud üle vaadata ja kaeda põgusalt, mida teised on aastaga saavutanud.

Kultuuri ja sporti on suletud uste taga oluliselt vähem kui rahuajal. Nende valdkondade teletoimetajaid rakendatakse küll mujal uudistes, aga erioludes sobiks nad ideaalselt haridussaadete tegemiseks.

Suur osa tele- ja veebiproduktsiooni ettevõtteid seisavad jõude, kuna üritusi, festivale, kampaaniaid jpmt ei toimu. Haridussaadete tegemine võiks neist paljudele olla just selleks hapnikuks, et väljuda palgatoetuse saajate sabast.

Muuseumidest ja elamuskeskustest saaks anda põnevat rakendust kõrgvormis spetsialistidele, kes keskmisest koolitunnist/õpetajast elavamalt suudavad esitada erinevaid ainetunde (muidu koolid vooride kaupa neid maju ju ei külastaks).

Mõistagi annaks haridussaadetes osalemine parimatele õpetajatele indu oma taset hoida nii staatuse kui lisasissetuleku pärast. Võib küll olla, et keskmine ja kehvem õpetaja tunneb telekoolist ohtu oma töökohale. Mis pikas perspektiivis võib ka olla tõsi – kroonilise õpetajate defitsiidi puhul võib telekool hakata tõepoolest ka kehvemaid õpetajaid asendama.

Ja veel võib üle korrata põhilise – tekkinud hariduslünki tuleb asuda täitma ning sellise õppeprogrammi loomine oleks püsiväärtusega, st sisu oleks kasutatav enamikus ainetes pikki aastaid. Platvormid ja keskkonnad muutuvad, aga Lauri Leesi 1987. aastal üles võetud prantsuse keele tund on õppijale toeks ka täna.

Alustaks vanavara uuest pakendamisest

Kõigepealt vanade haridussaadete kättesaadavus ja pakendamine. ERR-i arhiivis on tänaseks suurem osa üldse olemasolevast video-, audio- ja fotokogust avalikult kättesaadav. Lihtotsing on abiks.

Arhiveerimise süsteem on siiski niru. Haridus on kategooriana küll olemas, aga sinna on kuhjatud ühte jadasse ikka tõesti kõike, alates „4×4” reisisaatest. See on umbes samasugune segapuder nagu ka kategooria Elu, milles asub ehk isegi iroonilisel moel Rein Järliku sari „Surma ei otsinud keegi”.

1970-ndatest kuni 1990-ndate lõpuni loodust pole videotunde ja tundide juurde sobivat sisu küll palju, aga olemasoleva võiks siiski kokku koondada ja ainete ning kooliastmete/klasside kaupa ära jagada. Eelkõige keeletunnid.

Vanemate klassidele saaks nii humanitaar- kui reaalainetele lisamaterjali välja sõeluda Avatud Ülikooli (ETV) ja Ööülikooli (Eesti Raadio) kogust. Kooli ainekava tundvad inimesed leiaksid kindlasti ka muudest ERR-i arhiivi kategooriatest materjale, mida sobiks ainekavas konkreetsete ainetundidega siduda.

Staarõpetajad kaamera ette

ERR-i Novaatoris on nipet-näpet õppimise kohta. Teadusuudiseid võiks aga küll aineõpetajate pilguga sorteerida.

Jupiteris hariduse/kooli sahtlit pole. Ometi sobiks just Jupiteri sarnane platvorm telekoolile kõige paremini.

Lisaks olemasolevatele või uutele veebikanalitele võiks vabalt arutada ka uue lineaarkanali tegemist ainult haridussaadetele, mis annaks koolitunde kasvõi 24/7.

Samuti puudub meie telekavadest ja ka viimase kahe aastakümne arhiivist klassi ees tundi andev õpetaja, muuseumirott või selle ainevalla staar. Muidugi vajab see korraldamist ja raha, aga paljud riigid seda teevad ja eduga.

4 suurt ja 3 väikest näidet

Järgnevalt viiteid teiste riikide teles ja veebis olevatele haridusprogrammidele.

Prantsusmaa

Selle riigi koolitelevisioon teeb kadedaks ja kindlasti on see ka meie prantsuse keele ja kirjanduse huvilistele oluline võimalus end täiendada (osaliselt siiski geopiiranguga).

Seal on nii õpetajad tahvli ees kui ka hästi toimetatud videod, enamasti pooletunnised loengud.

Väga head harivad 10 küsimusega testid erinevates ainetes a la ajalugu ja kirjandus.

Võõrkeeltest õpetatakse inglise, hispaania ja saksa keelt.

https://www.lumni.fr/

Ühendkuningriik

Avalik-õiguslikul BBC -l on nii veebis kui lineaarlevis mastaapne haridussaadete tele- ja raadioprogramm. Iga inglise keele oskaja ka meil võib vabalt kasutada.

https://www.bbc.com/news/education-55591821

Venemaa

Haridusministeeriumi loodud E-Kool sisaldab lisaks õppematerjalide eeskujulikule täispaketile (1.-11. klass) ka animatsioone ja videosid. Eraldi on õpilase, lapsevanema, õpetaja ja kooli profiilid. Ainult istu arvuti taha ja õpi. Kui mitte muuks, siis eesti noortele võiks see olla suurepärane koht vene keele harjutamiseks.

Suurem osa 11. klassi eksamiaineid on saada ka videotundidena a 30 min (õpetaja tahvli ees räägib).

https://resh.edu.ru/

Lisaks üleriigilisele töötab ka Moskva Haridustelevisioon, mis on pealinna haridusosakonna tele- ja veebikanal. Sisaldab ainetunde peamiselt põhikoolile, palju on ka õpetajatele ja haridusametnikele orienteeritud materjale ja uudiseid.

https://mosobr.tv/

Saksamaa

Tänavu jaanuari keskel koos koolide sulgemisega alustas ARD alpha, mis on Baierimaa avalikõigusliku BR-i ja Austria ühine koolikanal. Saateid argipäevadel k 9-12.

https://www.br.de/mediathek/rubriken/themenseite-schule-daheim-100

Ainetundidest korralikud videod ja muud õppematerjalid, vabalt ka meil nähtavad, st geoblokita.

Seda lisaks juba varem töötanud koolikanalile ZDF Terra X plus School.

Iga nädal lisatakse uusi videosid. Väga korralikud 45-min dokumentaalid ja lisamaterjalideks 4-minutilised hästi lavastatud videod. (osaliselt siiski geobloki ja perioodipiirangutega).

https://www.zdf.de/dokumentation/terra-x/terra-x-plus-schule-100.html

Soome

YLE-s hariduslehel on kooli põhiained suuremas osas raadiosaadetena, aga süsteemselt kooliprogrammi teemadega seotud. Suur hulk õpiabi saateid videos. Erakordne keelte õppimise valik (kokku 12 keelt) koos rohke lisamaterjaliga.

https://yle.fi/aihe/oppiminen

Holland

Avalik-õigusliku NRT kooliprogramm kuuele vanusegrupile kuni 18 a ja ka ainete kaupa. Ajaloos, geograafias päris ilus valik. Võõrkeeltest ainult inglise ja natuke saksat.

Tosinkond põhiainet on aga kõik olemas.

Pooletunnised korralikult toodetud saated, nii näitlejate kui ka lektoritega.

Head kuni minutilised animeeritud klipid olulisemate ajaloo-teemade kohta (High speed history)

https://schooltv.nl/

Iisrael

Haridustelevisioon läks eetrisse 1966 riigi ja Rotschildi fondi rahastusel riigi esimese telejaamana aga 2018. a. see sisuliselt suleti. Alles jäi hariduslik lastekanal.

Hariduskanali ja rahvusraamatukogu ühisprojektiga on aga haridusprogrammi hoidlaks raamatukogu ning aastakümnete jooksul toodetud haridussaated on kenasti süstematiseeritult ka praegu vabalt kättesaadavad.

https://web.nli.org.il/sites/NLI/English/digitallibrary/video/Israeli-Educational-Television/Pages/project.aspx

Lisaks õppuritele kodumaal on telekoolidel oluline roll ka diasporaaga sideme hoidmisel. Alahinnata ei või ka piiriülese kooli kiirelt kasvavat potentsiaali strateegilises kommunikatsioonis. Tõlketehnoloogia ja keeleõppega satuvad haridussüsteemid senise kaudse konkurentsi asemel juba otseselt samale turuplatsile, kus igaüks terves maailmas saab valida just temale meelepärase keele ja riigi, kelle koolist mida õppida. Sellises maailmas pole Eesti rahva püsima jäämiseks enam oluline, millised haubitsad ja radarid on meie riigil, vaid otsustab kool, mis peab olema parem kui Vene oma.   

2 comments

  1. Töötasin 2015 aastal välja “Eesti hariduse ekspordi ja arengustrateegia”, mille edastasin, ka haridusministeeriumile ning teistele riigiasutustele. Strateegia näeb tõepoolest ette videotundide ja interraktiivsete mängude jne tootmist Eestis ning ka nende eksportimist välismaale. Lisaks rahvusvahelise edtech keskuse rajamist Eestis. Avaldasin artikli äripäevas: “Ekspordime maailma parimat haridust”. Möödunud on viis aasta selle strateegia väljatöötamisest. Võib ainult ettekujutada, kui suur tulu jäi Eesti riigil saamata.

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s