Probleem pole tsensuur, vaid selle monopol

Allolev Meediavahi lugu ilmus 19. märtsil Edasi.org veebiväljaandes. Avaldan selle nüüd ka siin teiste toimetamata ja maksumüürita.

Nõukogude ja VoA/RFE meediaduell eelmise sajandi 70-80ndatel on tänase 50+ põlvkonna õpetanud ka praeguse kriisi ajal mitmekesist meediat tarbima. Justkui seljaajuga tuntakse ikka ära, kus eetris rääkijate liigne enesekindlus, vaikimine või keerutamine vajab kõrvutamist alternatiivsete kanalitega. Eeldus on nagu muiste, et kõik võivad valetada/keerutada/vaikida, aga väga harva teevad nad seda ühtmoodi. Eri pooli jälgides saab pildi kokku.

Igavene köielkõnd

Nagu viiruste ja epideemiatega, mis on tervet faunat alati saatnud, kohaneb inimkond ka infoviiruste ja nende epideemiatega. Eesti infoväljal on praegu laiemalt levinud Vene, Briti, Euroopa Liidu, Hiina ja USA (sealt kaks erinevat) mutatsioonid. Esineb ka Prantsuse, Saksa ja Põhjamaade tüvesid. Poola ja Ungari omi märksa vähem.

Nagu kroonviirustega, käib ka infoviirustega toimetulekul pidev tasakaalu otsimine. Kõiki füüsilisi kontakte katkestades/infokanaleid sulgedes raugeks ka viirus, aga see lõhub ühiskonda.

Vabalt vohav viirus võtaks aga rohkem elusid/rebiks õmblustest nii riike kui nende ühendusi ning nii laieneks pinnas uute tüvede tekkeks.

Tõhusaim ja kokkuvõttes odavaim tee tasakaaluni oleks loomuliku karjaimmuniteedi tekkimine. Kui seda mingil põhjusel ei saa, kasutatakse vaktsineerimist – vastast ja tema kanaleid igal viisil halvustades ning ennast upitades. Vaktsiiniga on aga probleem, et see ei toimi ühtviisi kõigi peal ja vaktsiini mõju aegub. Mis tähendab, et pookida tuleb pidevalt, lõputult.

Aga sekkutakse ka kirurgiliselt – vastaste kanaleid sulgedes või levi piirates. Sõjaolukorras on maksimaalset tsensuuri rakendatud alati sõltumata riigikorrast. Rahu-ajal peegeldab infolevi piirangute kangus aga seda rakendava süsteemi nõrkust.

Kaks USA mutatsiooni

Esimese trükisõna eeltsensuuri ettepaneku tegi 1471. a. Itaalia humanist Niccolò Perotti, kes pani ette luua (temasugustest) asjatundjatest komisjon, et trükki minevad faktid saaks korda. Paavsti raamatukogu hoidjana saigi Perotti ka maailma esimese faktikontrolöriks. Aga juba paari aasta möödudes heitsid teised õpetlased ette, et temagi faktid lonkavad. Gutenbergi trükipressi rakendamisest sai siis ca 30 aastat.

Veebitsensuuri ametlikuks alguseks võiks lugeda tänavust kolmekuningapäeva, mil ca 15 aastat pärast Facebooki ja Twitteri sündi suleti USA presidendi kontod.

Eestis on viimased 30 aasta tsensuuri peetud kiivalt autoritaarse riigi instrumendiks, sel viisil kinnitades teesi, et meie oma meedia on vabamast vaba.

USA-s kasutatakse tsensuuri mõistet laialdaselt ka erameedia ettevõtete poolt rakendavate piirangute kohta. Eriti aga globaalsete uue meediahiidude Facebooki, Google ja Twitteri puhul, kelle käsutuses on ka tehnoloogiliselt täiesti uus tsensuuriplatvorm.

Külma sõja meediaveteran Toomas Hendrik Ilves vastas ETV Välisilmas 15.02.21 Johannes Tralla küsimusele, kas Donald Trumpi Twitteri ja Facebooki kontode sulgemisel oli tegu ohtliku pretsedendiga sõnavabaduse piiramisel või oli tegu vajalike sammudega:

„No sõnavabadus kehtib ainult niivõrd kuivõrd riik tsenseerib midagi. Erafirma, väljaanne – see ei ole küsimus! Postimees või Päevaleht võib otsustada, mis läheb eetrisse. Ma ei näe siin tsensuuri. Tähendab see on nende õigus.” See polnud Ilvese huupi säuts varahommikul, vaid Skype´i intervjuu soliidses tugitoolis, lips risti ees.

Postimees ja Päevaleht loomulikult võivadki otsustada, mis läheb ja mis mitte, kuna kumbki neist ei moodusta trükis ega veebimeedias enamust. Kui nad aga lepivad omavahel kokku millegi blokeerimises, on selle sobiv nimetus siiski tsensuur. Ja kui Postimees ja/või Päevaleht peaks veel omama kontrolli kolmveerandi USA sotsiaalmeedia üle?

Ilvese vaate järgi on suuremas osas maailmas (v.a. Hiina ja Venemaa) turgu valitseva seisu saavutanud USA erafirmadel täielik voli oma domeenides ka lasta ja keelata. Kuna need meediahiiud on tihedalt seotud USA riiklike struktuuridega, siis ei puudu siit ka tsensuur endises tähenduses.

Eesti 750 000 aktiivsest sotsiaalmeedia kasutajast on kolm neljandikku Facebookis. Facebooki Eesti (ka Läti ja Leedu) tsensor on alates mullu aprillist ametlikult Ekspress Meedia portaal Delfi.

Esimene probleem on, et kõik detailid selle tsensuuri korraldamisel pole teada avalikkusele, teistele turuosalistele ega vist ka Eesti riigile. Muidugi ei saa välistada, et ka meie julgeolekuasutusi on kaasatud, mis looks aga veelgi suurema probleemi – eriteenistuste lisaukse meediaga manipuleerimiseks, mis Eestis ei allu vähimalgi määral parlamentaarsele kontrollile.

Teiseks on aga Ekspress Meedia faktikontrolli monopol monopoolses sotsiaalmeedia kanalis ohtlik nii meediale kui tervele ühiskonnale, kuna on loonud kuritarvituste ja konkurentide kahjustamise võimaluse.

Ühe faktikontrollijaga riike on Facebookil paraku Euroopas ja mujal teisigi, aga siis on tegu globaalse haardega uudisteagentuuridega nagu AFP või Reuters. Riigi IV klassi teenetemärk peatoimetaja rinnas ei tee Delfit nendega võrreldavaks.

Meediavabaduse koalitsioon ja illusioon

Meediaekspert Raul Rebane seletas Vikerraadio Välistunnis (1.03.21), et Vene kanaleid tuleb Eestis jõuliselt piirata, nagu seda on tehtud Ukrainas, Leedus ja Lätis. Põhjuseks arvestatavale osale elanikkonnale Vene telest tulev mõju, mis avaldub valimistel ja nüüd pandeemia olukorras mõjutab Eesti inimeste tervist ja elu. Seepärast nõuavad Vene telekanalid Rebase sõnul hästi kiiresti ja jõulist riigitasandi tähelepanu. Viidates major Uku Aroldi magistritööle, mis võrdles ümbruskonna riikide psühholoogilise kaitse strateegiaid, on Läti ja Leedu valinud radikaalsed meetodid, Eesti aga Soome pehme tee. Samas on meil ohud Soomest võrreldamatult suuremad.

Rebane pole selle positsiooniga üksi, aga õnneks on nad eestikeelses meediaruumis veel vähemuses.

Iseäranis imelikku valgusse paneks Vene kanalite sulgemine Eesti rolli Meediavabaduse koalitsioonis.

Meediavabaduse Koalitsioon on Briti ja Kanada valitsuste 2019.a. initsiatiiv, millega praegu on liitunud 44 riiki (sh näiteks Afganistan ja Sudaan). Briti välisminister Dominic Raab nimetas äsjasel visiidil koalitsiooni konverentsi toimumispaigana eriti sobivaks just Tallinna. Tõlgendusruumi jäi ministri kõnes vähe – suureks teemaks on meedia Venemaal ja Valgevenes. Ja kui nüüd selle foorumi harjal meie epistel algaks Vene kanalite sulgemisega Eestis, siis on see pigem Vene kui meie propagandavõit.

Selline riikide koalitsioon kui selline võib muidugi panna ajakirjanikke ka kulmu kergitama teisegi nurga alt. Iga valitsuse puudutus/toetus seab kahtluse alla meedia sõltumatuse. Eriti, kui see juhtub olema veel teise riigi valitsus. Me ise oleme väga allergilised, kui Venemaa läheneb mistahes moel meie meediale. Aga vastupidisel juhul, st katsel suunata Vene meediat teiste riikide poolt, oleme aktiivsed osalised.

Praktiline küsimus on mõistagi, et miks ei kaitse meediavabadust juhtivad rahvusvahelised meedia esindusorganisatsioonid ise, olgu siis ajakirjanike (IFJ) või väljaandjate (WAN-IFRA) omad!? On´s nad kõik tõesti nii väetiks jäänud?

Vaadates aga praktilise uuriva ajakirjanduse viljelemiseks loodud rahvusvahelisi ämblikuvõrke paistab kõikjalt silma riiklike struktuuride osakaal. Mis tähendab, et sellised konsortsiumid teenivad paratamatult ka neid rahastavate riikide huve, paljastades korruptsiooni seal, kuhu osundab rahastajate prozhektor. Mõnikord välismaal, teinekord aga ka oma riigis võimu ümberjagamiseks.

Muide, Eesti riik pani mullu detsembris 20 000 eurot UNESCO hallatavasse, kuid põhiliselt Briti ja Kanada rahastusega, ajakirjanike kaitsefondi. Sealt viib mõtteline side juba suuremale Objektiivis kirjeldatud BBC Media Actioni kaudu toimuvale ETV+ ja Vene Delfi rahastamisele.

Eesti kui meediavabaduse koalitsiooni liikmesriigi avalik-õiguslik ja erameedia saab teiste riikide valitsustelt raha oma meediavabaduse järeleaitamiseks ja peale Objektiivi ei teki kellelgi ühtki küsimust! Et infot selle rahastuse kohta ei teinud avalikuks doonor ega raha saajad ise näitab, et vähemalt saadi suurepäraselt aru kui ebakohane on selline välisriikide sekkumine vaba meedia tegevusse. Selline koalitsioon muudab ju illusiooniks ka meediavabaduse.

Väitlus on väitjate koorist tõhusam

Lõpuks ka praktiline nõuanne. Eesti kanalite venekeelsed arutelud on eestikeelseist propagandistlikult efektiivsemad, kuna kasutavad reeglina ka vastaspoole esindajaid. Nende positsioon Venemaa meedia kõrval eeldabki eestikeelsetest saadetest erineva ja sageli vastandliku vaate suuremat arvestamist. Samas on väitlus oma tõe kohaleviimiseks igal juhul tõhusam kui sama asja väitjate ühendkoor.

Riikliku kirurgilise opi (KAPO märgukiri lõpetas Tallinna saated PBK-s) järel tõusis ETV+ suurima auditoorimumiga venekeelseks telekanaliks Eestis. Kusjuures sel on ka eesti vaatajate osa, kes otsivad mitmekesisust. Samal põhjusel vaatavad ka eestlased Vene kanaleid.

Näiteks Venemaa jutusaadete lipulaeval, Õhtu Vladimir Solovjoviga, on ringis alati vähemalt üks, sageli paar vastaspoole esindajat, olgu´s liberaal, ameeriklane, ukrainlane või pribalt. Muidugi ei käi seal aus võrdsete väitlus. Aga oma argumendid kehtestatakse õhtust õhtusse vastase põrmustamise, mitte selle puudumisega. Eestikeelsete jutusaadete põhiline nõrkus ongi vastaspoole krooniline puudumine.

Milliseid kõlaerinevusi saaks oodata näiteks saadetest Samost ja Sildam? Muuli ja Aavik? Rahva teenrid? Keskpäevatund? Kogu pildi jaoks on ikkagi vaja kuulata ka Mart(in) Helme jutusaadet, kus isa-poeg endaga mõistagi samuti eetris ei vaidle, aga esitab vaate, mis ühendkoorist puudub.

Erandina särab jutusaadete seas Lobjakas vs Vooglaid, kus käib samas saates tõepoolest sisuline ja seejuures viisakas vormis ilmavaateline debatt.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s