MeeTS: aeg on rääkida ka meedia asjast

Peavoolu passiivsus lasi EKRE-l kaaperdada kogu meediateenuse debati

Audio-visuaalmeedia teenuste direktiiv kindlustab Euroopa meediaruumi

Tsensuur on muidugi teema, aga mitte ainus ega peamine

Lugu algab sellest, kuidas EKRE toodab maaki 2018.a. direktiivist, mille võtsid 2020.a. 19. septembri tähtajaks oma õigusse üle Ungari, Holland, Taani ja Rootsi. Üheski neist ei tehtud sellest suurt poliitikat, kuigi EKRE aatekaaslasi on seal kui mitte võimul, siis opositsioonis rohkelt.

Eesti ajakirjandus pole aga eelnõu meediasisu veel üldse käsitlenud – kas pole märgatud, aru saadud, igaüks mudib oma suunda maski varjus või on asi ikkagi suukorvis? Et direktiivi ülevõtmisega muudetakse nii globaalsete sotsiaalmeediahiidude, välismaiste kui kohalike telekanalite ja videoportaalide Eestis tegutsemise reegleid, siis on aeg rääkida ka asjast.

Huvigruppe nagu ei huvita

Heidy Purga (RE, pildil) küsis 15. märtsil Riigikogu kultuurimisjonis, millised on olnud meediaettevõtete suuremad osundused või murekohad. Eelnõu üks autor Karin Ligi kultuuriministeeriumist vastas, et kaasati suuremad esindusorganisatsioonid ja ka teadaolevad teenuse osutajad, kellel tol hetkel oli tegevusluba või kes olid esitanud majandustegevuse teate audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks. Huvi tunti aga vaid teatud sisu alaealistele piiramise ning äri- ja hädaohuteadete puudega inimestele ligipääsu tagamise vastu. Kultuuriminister Anneli Ott viitas ka huvirühmade ettepanekutele reklaami mahu ülem- ning uudiste mahu alampiiri leevendamiseks.

Seepärast kurtiski Purga 7. aprillil suures saalis RE fraktsiooni nimel: „Kindlasti on siin RE fraktsiooni poolt vaadates vajadus huvigruppide värske arvamuse järele, sest selle seaduse tekst on üsna mahukas ning nii, nagu täna siin saalis nähtus ja kostis, omab see väga mitmeid ja suhteliselt subjektiivseid suunavõtmisi”. Samas lisas Purga enesekindlalt: „Meie meediasektor ootab antud seadusemuudatust, et tegutseda võrdsetel alustel”.

Kui me vaatame aga eelnõu käsitlemist meedias, siis on olnud just vihaõhutamine ainus sisuline teema, mida seni on eelnõust üldse välja valgustatud. Kusagilt otsast ei paista välja meediasektori ootust direktiivi ülevõtmiseks.

Kahtlemata on tegemist EKRE kübaratrikiga. Vihaõhutamise määratlusega, mis mujal Euroopas on läbi läinud vähimagi debatita (kuna see varasemale direktiivile uut ei lisa), on meil EKRE kaaperdanud kogu meedia ja suurema osa Riigikogu komisjonis ja saalis toimunud arutelust. Ning sealt on MeeTS jõudnud ka pandeemiapiirangute vastu protesteerijate plakatitele.

Google, Facebook, Youtube, Delfi, Postimees

Eesti riigil tekib esmakordselt justkui seaduslik alus koputada Dublinis Youtube´i ja Facebooki ning Amsterdamis Netflixi Euroopa esinduste väravatele. Täpsemalt küll võib TTJA pöörduda nende maade järelvalveasutuse poole, et need siis pöörduks hiidude poole küsimusega, et miks näiteks mõni meie inimese loodud sisu veebist maha võeti? Muidugi on raske ette kujutada, et meie ametkonnake seda kunagigi teeks. Veel raskem on ette näha, et Iiri või Hollandi riiklik struktuur seda tõsiselt ajada võtaks. Ja kui juhtub topelt-ime ja võtabki, siis Ameerika firma poolt vea tunnistamine oleks juba täielik ulme. Tõsi, Brüsselisse tekib ka järelvalveasutuste ring, kus saab tegevust koordineerida, aga meie tiiger-riik pole seni ilmutanud vähimatki huvi USA monopolide tsiviliseerimiseks.

Kuigi üldise hinnangu järgi imevad Ameerika hiiud meie reklaamiturult kuni 50%, pole meie meediamajad siiski võimelised selgasid kokku panema. 6. aprillil tunnistas Mart Raudsaar ERRi Uudistemajas, et Postimehele on Facebooki kaudu tulevate lugejate hulk sedavõrd oluline (lausa veerand), et ta ei saa olla huvitatud kokkuleppest teiste Eesti meediamajadega, et sellest kanalist loobuda. Samal ajal on Ekspress Grupil konfidentsiaalne diil Facebooki faktikontrollijana. Ja nii pole imestada, et ka Eesti valitsused pole näidanud Tallinnas ega Brüsselis initsiatiivi internetihiidude taltsutamiseks. Mis on ka välispoliitiliselt mugav, kuna USA on ju ikkagi meie suur liitlane.

Milised Eesti portaalid peavad end möllima audiovisuaalse teenuse pakkujana, pole tegelikult selge. Ametnikud kinnitavad, et nimekirja veel pole. Eelnõu arutellu olid ettevõtetest kaasatud Ekspress Grupp ja Postimees Grupp.

Küsimuses, kas ka näiteks Objektiiv või Uued Uudised on teenusepakkujad, hakkab juba keerutamine – nende Youtube´is olevat sisu seadus ei hõlma, kuna seal juba kehtib Youtube´i tsensuur, mille hellitusnimeks on ´kogukonnareeglid` (community rules). Aga kui see sisu jookseb ka Objektiivi või UU enda lehelt, siis nagu ikkagi hõlmab ka. Samas pole tegu kommertsliku sisupakkujatega, sihtasutus või MTÜ (erakond) justkui ikkagi pole selle seaduse objektid. Ja pole ka seni kuni video pole lehe põhisisu, vaid ainult teksti toetav element.

Täna ehk ei teki samasugust küsimust Tallinnatv.eu lehega, aga võta ainult Keskerakond valitsusest ja kohe võib kerkida seegi küsimus.

Ametkonnale on siia disainitud troopiliselt lopsakas otsustusruum.

RTR, Rossija, NTV

Eraldi teema on praegu peamiselt Rootsis registreeritud ja Vene riigiga seotud telekanalid. Läti ja Leedu on vana menetluskorda järgides neid kanaleid juba korduvalt sulgenud (Läti viimati 12. veebruaril). Eelnõu järgi saab sedasama teha ilma Euroopa Komisjoni, kanali asukohamaa järelvalveasutuse ja teenusepakkuja enesega pikemalt seletamata. Viha ja/või rahvustevahelise vaenu õhutamise väite saab soovi korral esitada ju mistahes saate kohta ja Vene telekanalite kohta iga kell.

Sisuline probleem on ka siin muidugi olemas: Vene kanalite ajutise (kuni 12 kuud) sulgemise võimalusega kaasneb sama võimalus ka kõikide teiste Eestis levivate kanalite suhtes. Sellise relva andmine TTJA-le süütas põhjusega esmalt kõik vilkurid EKRE ladvas. Riigikogu suures saalis vallutas ärevus ka Isamaa.

Tegelikult ei saagi demokraatlik riik tsenseerida välismaalt tulevat sisu ning seejuures hoida käsi selja taga oma meedia suhtes. Kui sellised relvad on juba kord laual, siis on kaitstud ainult valitsusele saba liputav meedia. Sõltumatule vahikoerale enam ruumi ei jääks.

Pisut sarnane on see olukord USA ametkondade kinnitusega, et jälitatakse ainult välismaalasi (sh Angela Merkelit), aga mitte oma kodanikke, sest seadus seda ei luba. Nende kinnituste uskujaid on vähevõitu ka Ameerikas.

Kanal2-d, TV3-d ja ETV-d

Reklaamis toimub väga suur muutus: senise tunnipiirangu, kuni 12 minutit, asemel tuleb 20% piirang 12 tunni kohta. Mis tegelikult tähendab, et tipptundidel kasvab telereklaami maht kuni küllastuspunktini, kus reklaami hind hakkab langema vaatajakao tõttu. Mis alul teeb kõige rohkem kahju kõige kaitsetumatele, kelleks on järelvaatamise (ja reklaami edasikerimise) võimaluseta nn lineaarvaatajad. Nende osakaal on niikuinii langenud otse veebist ja järelvaatamise osakaalu kasvuga ning täiendav reklaamivoog forsseerib selle segmendi kokkukuivamist. Millega toob reklaamipiirangu järsk leevendus pigem kahju ka erakanalitele.

Rahvusringhäälingule on see hea uudis, kuna erakanalite senisest pikemad reklaamipausid toovad kindlasti ETV-dele publikut juurde, esialgu kasvõi pauside ajaks. Kuna reklaamipausid võivad minna ka 5-10-minutilisteks (ja eri kanalid enamasti ühildavad need ajad omavahel), siis oleks erakanalite tipptunni reklaamipausid eriti sobiv vahemik ETV- s uudiste jm riikliku tarbega sisu näitamiseks.

Väheneks ehk isegi ERR-i vajadus meelelahutussaadete tootmiseks, mida seni on põhjendatud uudistesaadetele publiku ette vedamisega.

Must ja Valge

Kiiva hakkas kiskuma esimesest kultuurikomisjoni istungist 15. veebruaril. Vaatamata RE/KE suurele ülekaalule (viis kolme vastu, kellest üks oli sots) otsustati ajaloolase Aadu Musta (KE) juhtimisel konsensusega taandada komisjoni nimel eelnõu esindamast istungilt puudunud Heidy Purga ja hääletati selleks ajaloolane Jaak Valge (EKRE-lane, keda hiljem suures saalis süüdistasid needsamad komisjoni enamusliikmed eesotsas Purgaga sobimatus komisjoni esindamises).

9. märtsil, teisel istungil, oli kohal kultuuriminister Anneli Ott ja paraad ametnikke. Aeg räägiti täis vihaõhutamise teemaga ja arutelu jäi pooleli.

15. märtsil juhatas komisjoni istungit Valge. Kohal jälle minister Ott ja enam-vähem sama ametnike rida. Põhiteemaks jälle viha viha vastu.

22. märtsil kohal haridusminister Liina Kersna saatjaskonnaga. Mööndi, et koolides meediapädevuse hindamine võib rahulikult toimuda hiljem, siis kui Brüsselist vastavad juhised valmivad. Ka seaduse kavandatud jõustumisaeg 1. mail pole enam realistlik. Häältega 8:2 otsustati saalis teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Esimene lugemine suures saalis 7. aprillil kestis üle kolme tunni. Arutelu põhiteljeks ikka viha ja tsensuur. Saalis tuli EKRE-le tugevalt toeks Isamaa. Urmas Reinsalu ja Mihhail Lotmani sõnavõtud olid toon-toonis Jaak Valgega.

Eelnõu tagasilükkamist pooldas 28 (EKRE ja Isamaa) ja selle vastu oli 61 saadikut (RE, KE).

Tuleb aga märkida, et väiksemat häälte hajumist oli mõlemas leeris.

Ei hääletanud Karilaid ja Loone (KE). Karilaiu hääle jalutamaminek polnud üllatus – juba 4. aprillil kutsus ta koalitsiooni üles lükkama konfliktse eelnõu arutamist edasi viidates pandeemiale ja vihaparagrahvile.

Puudus Laaneots (RE). Tavaliselt koos RE-ga hääletav isamaalane Ladõnskaja-Kubits jättis nüüd hääletamata, Luik puudus.

Suurem lõhe paistis välja SDE-s, kellest 5 hääletas koalitsiooniga aga 2 jätsid hääletamata (Juske ja Kütt) ning 4 puudusid (Pikhof, Padar, Kaljulaid, Läänemets).

Kultuurikomisjonile tuleb saadikutel ettepanekud eelnõu kohta esitada 21. aprilli õhtuks. Seni on huvigruppidel võimalik kasutada oma võimalust rääkida ja tõestada, et peale Objektiivi ja Uute Uudiste on Eestis veel keegi, keda meediateenuste seadus vähemalt sama palju puudutab.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s