Kas erakondade kohalike valimiste programmid pakuvad üllatusi ning millised ohud peituvad ABIS-e seaduses?

Enamik erakondi on välja käinud oma põhilubadused kohalikeks valmisteks? Millega nad seekord valijaid paeluvad? Kuidas on võimalik biomeetrilisi isikuandmeid kurjasti ära kasutada? Kas loodav veapunktisüsteem parandab liikluskuulekust? Millise sõnumiga käis Euroopa turneel USA president Biden? Pealinna kaheksandas podcastis arutlesid nende üle blogi Meediavaht toimetaja Allan Alaküla, Pealinna toimetaja Aivar Jarne ning venekeelsete Tallinna uudiste toimetaja Mihhail Vladislavlev.

Alaküla rääkis, et erakondade kohalikeks valimisteks seni välja pakutud programmid ei viita valimiskonfliktile, mis määraks ka valimistulemuse. „Ehkki Isamaa ja Keskerakond pole oma programmidega välja tulnud, näitavad ülejäänud erakonnad, et nad pole huvitatud valimiste eel pingeliste teemade käsitlemisest. Suur ühisosa on isegi oravate, sotside ja EKRE programmides ning programmilist vastandumist ei koida ka ülejäänutelt,“ lausus ta.

Jarne sõnul on erakonnad Tallinna valimisprogrammides ära kasutanud ka mitmeid praegugi linna arengu jaoks tähtsal kohal olevaid ning erinevates valdkondades sõnastatud eesmärke. „Kui linnale on praegu olulised parema linna- ja liikuvusruumi loomine, siis loomulikult võtavad ka teised erakonnad selle sujuvalt üle. Keegi ei vaidle enam tasuta ühistranspordi teemal, sest see tundub nii loomulik ning on lahutamatu osa linnast,“ märkis ta.

Kõneldes biomeetrilistest isikuandmetest püstitas Alaküla küsimuse nende turvalisusest ning ärakasutamisest, kui need peaksid sattuma võõrastesse kätesse. „Andmed, mis on kenasti sätitud riiulitele ahvatlevad rohkem ka küberründajaid ning on potentsiaalseks ohuks nende kurjasti ärakasutamisel,“ nentis ta.   

Vladislavlev sõnas, et inimeste biomeetrilised andmed peaksid tulevikus olema hästi kaitstud, sest selleks hakatakse kasutama uut ja paremat tehnoloogiat. „Senistest andmete kogumisest erineb uus süsteem selle poolest, et neid ei koguta ühte kohta ning neid saavad kasutada vaid teatud volitatud isikud. Igast liigutusest jääb ka jälg, kui keegi soovib oma andmete kasutamist jälgida,“ lausus ta.

Rääkides Bideni visiidist Euroopasse pakkus Alaküla välja, et niisugune turnee peaks maailma jõujoonte muutusi arvesse võttes lõppema hoopis Hiina liidriga kohtumisega. Jarne ja Vladislavlevi meelest on USA uuel presidendil pärast eelmise presidendi Donald Trumpi eksperimente küllalt tegevust ka Euroopa suunal, et taastada head suhted oma seniste liitlastega.

Vaata Pealinna artikklit siit.