Luik amputeerib Printalli omaenda meediakontsernist

Väikeaktsionäride valik on väljuda või hääletult alistuda

EEG kuldsponsorid on Töötukassa ja LHV pensionifond

Jaan Krossil oli fenomenaalse mäluga vana Vabariigi kooliga peategelane Ullo Paerand, kes paigallennu aastatel juhtis Riikliku Kirjastuskomitee materjaliladu. Ilma ühegi märkmepaberita. Kõik sujus, kuni tema ülematele jõudis kohale, et raamatupidamine puudub sootuks. Mees sai sule sappa, kuigi revisjonid kinnitasid, et kogu vara oli viimase pulgani alles ja töö suurepärane. Puändiks sai järgmine juhataja, kel paberid küll eeskujulikult korras, aga trükikodade pealaos tekkis suur puudujääk.

Digiteelised

Tallinna börsil kaubeldava ettevõtte AS Ekspress Grupp (EEG) nõukogu kiitis 18. juunil heaks trükikoja Printall müügi oma suurima aktsionäri Hans H. Luige (HHL) uuele firmale Trükitung OÜ, mis registreeriti eelmisel päeval, 17. juunil. Tehingu peab veel kinnitama aktsionäride erakorraline üldkoosolek.

Lisaks niigi käes olevale suveharjale ei soovita juhatus aktsionäridel füüsiliselt Parda tn 6 kuuendale korrusele 13. juulil kella 10-ks ilmuda viidates kroonviiruse levikule. „Seetõttu soovitab juhatus aktsionäridel hääletada üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid elektrooniliselt enne üldkoosolekut,” öeldakse firmateates.

Miks mullu ligi miljonilise kasumiga trükiettevõtte müük meediakontsernile tegelikult hea on, võivad küsida väikeaktsionärid kui ka 6,09 protsendise EEG osanik LHV pensionifond L. Printallist tulnud miljon moodustab ju 40% kogu grupi mullusest 2,5 miljonilisest kasumist (siinkohal õnnitlus ka Eesti maksumaksjaile, kes mullu Töötukassa kaudu toestasid EEG ettevõtteid ligi 800 000 euroga).

Et EEG aktsionäride ülekaalukas enamus otsustas 15. juunil üldkoosolekut kokku kutsumata jätta kogu mulluse kasumi jaotamata, siis pole põhjust arvata, et ka üldkoosoleku formaalsel toimumisel väikeosanike hääl tugevamalt kostaks. Isegi siis kui tänaseks üle 60% grupist kontrolliv HHL hääletada ei saa.

Trükikojast trikikojaks

Küsimusele, miks meediakontsern üldse peaks oma kasumlikust trükiärist loobuma, vastatakse ametlikult, et keskenduda kasvavale digiärile ja lahkuda kahanevalt trükiteenuste turult. Millest tuleb järeldada, et siis peaksid ju grupi portfellist peagi kaduma ka kõik trükitooted: paberlehed, ajakirjad ja nende kojukanne (Express Post). Näiteks Äripäev ilmub paberil vaid kord nädalas juba üle aasta ja liiga pikka iga ei ennustaks ka allesjäänud paberpäevalehtedele.

Kuna sama kontserniteade börsile kinnitab, et müügitingimuste järgi säilib vähemalt 2024. aastani (järelmaksu tähtaeg) koostöö trükikoja ja kontserni vahel, tuleb siit omakorda järeldada, et EEG trükiväljaanded jätkavad vähemalt seni ilmumist!

Ilmselt ei või neid siis aga enam nimetata trükisteks ja paberile trükitud sisule uue nimetuse leiutamiseks viiakse läbi majasisene sõnavõistlus. Näiteks asendades trükikojas ü tähe i-ga.

Samas on raskem ära seletada, miks meediakontsernile ebavajalikuks kuulutatud trükikoda siiski on sama grupi enamusosanikule nii vajalik, et ta käib selle eest välja 10 miljonit.

10 miljoni küsimus

Ja see on Eestis juba klassikaline 10 miljoni küsimus.

2019. aasta augustis teatati börsile kuni 1,9 miljoni paigutamisest trükikoja automatiseerimisse. „Ettevõte ostab ajakirja rullimasinate pooltoote kogumissüsteemid ja voogsöötmise süsteemid köitemasinatele koos pooltoote laadimise seadmetega. Seadmete paigaldamisega saab automatiseeritud hinnanguliselt 25 inimese töö,” teatas EEG. Seadmete paigaldus ja kasutuselevõtt oli planeeritud 2020. aasta esimesse kvartalisse.

Kui 2019. aasta lõpukvartalis oli Printallis 230 töötajat, siis tänavu esimese kvartalis juba 41 võrra vähem – 189. Automatiseerimise mõju isegi alahinnati.

Innovatsioon on end ära tasunud ka rohelisest küljest. Tänavu sai Printall PrintBesti järel teiseks Eesti trükikojaks, kel on Põhjamaades laialt kasutatav ClimateCalc sertifikaat. See näitab, et ettevõtte kohta on koostatud tõene süsinikuarvestuse raport ning tal on tööriist süsiniku jalajälje arvutamiseks nii kogu ettevõtte kui ka iga konkreetse trükise kohta.

EEG juhatuse esimehe Mari-Liis Rüütsalu sõnul on grupi juhatus Printalli müüki ja selle alternatiive kaalunud 2020. aasta lõpust, finantsnõustajaks Porta Finance UAB (Leedu).

Hindamise käigus võetud ühendust üle 50 võimaliku ostjaga, kuid parima pakkumise teinud ikkagi HHL-i Trükitung OÜ, selgitas Rüütsalu.

Printalli müük vabastab EEG jaoks kapitali, mida investeerida digiäri edasise kasvu toetamiseks, seletas Rüütsalu. Aga tema ega HHL pole öelnud, miks suuromanik digitaalse ülemineku nimel siiski ei investeeri otse EEG-sse, vaid otsustas grupist ühe väga heas toonuses ning edaspidises tegevuses vältimatult vajaliku ärielundi amputeerida.

Justkui pilkeks kinnitas HHL, et otsustas osta Printalli, kuna tunneb väga hästi trükiäri ja näeb, et vaatamata meediaturu muutustele ei kao vajadus trükiteenuste järgi niipea. “… pean oluliseks, et EEG pabertoodetele säiliks tugev trükipartner. Kavatseme Printallis jätkata turutingimustel nii EEG teenindamist kui ka teistele klientidele kvaliteetse trükiteenuse osutamist,” lubas HHL.

Iseenda parim äripartner

2019. a. 11. novembril oli Äripäeva esiküljel lugu „Eesti börsiettevõte kui suuromaniku isiklik rahakott”.

Jutt sellest, kuidas kümne aastaga on HHL EEG-st välja võtnud 600 000 eurot selle eest, et tagab eraisikuna EEG laenu, ja ca 133 000 eurot laenuintressidena. Väikeinvestorid on vihased.

HHL-i sõnul oli laenuintress 12 protsenti lühiajalise laenu võtmiseks praeguse turu tingimustel aga igati aktsepteeritav ja kui leiduks keegi, kes annaks mõne miljoni ulatuses veelgi soodsamalt tagatiseta laenu, siis oleks ta teretulnud finantseerima EEG järgmisi projekte.

Maestro käekiri on tuntud ja jääb üle vaid oodata äriteateid sellest, kuidas suuromanikul seekord omaenda läbipaistva börsifirmaga äri läheb.