HHLi kroonijuveelid

Ekspress Grupist lahkuvate soomlaste rahataust äärmiselt hägune

Börsil on Luik EG aktsiate suurim ostja, oma töötajad müüvad

Suuremas andmeäris on ees vältimatu kokkupõrge kohalike ükssarviklastega

Printalli vangerduse teatele 18. juunil järgnes 29. juunil isegi suurem meediapomm: Luxembourgis registreeritud soomlaste investeerimisfondi KJK Fund SICAV-SIF otsustas Ekspress Grupi omanikeringist väljuda ja nende 13-protsendise tüki ostis OÜ HHL rühm. Luige osalus kasvab sellega ametlikult 73,23 protsendini (omand läheb üle augustis). Kui varem sosistati, siis nüüd arutatakse piknikuplatsidel üha vabamalt varianti, et Luik valmistub jälle Ekspressgrupi kroonijuveelide müügiks.

Luigel kontrollpakk ka enne

Näiteks 15. juunil külmutati 84,23% aktsionäride häältega 2020. aasta kasum: kohustuslikku reservi lisati 125 479 eurot ja ülejäänud 2 384 099 eurot pandi täosse ehk eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

Oletades, et näiteks KJK fond polnud enam kasumita jäämisega päri, oli muid vastuhääli alla 3% (just nii suur on näiteks SEB osalus). Sel juhul pidi 6% osalusega LHV pensionifond L hääletama Luige ettepaneku poolt ja Eesti pensionikogujate huvide vastu.

Kustaa-Jaakko-Kari KJK

KJK SICAV-SIF puhul on tegu erinevate Eesti ettevõtete omanikeringis figureeriva kinnise fondiga. Seetõttu pole ka palju avalikku infot, kelle raha kolm Soomes sündinud ja kasvanud ning 2010. aastal KJK Group´i loonud härrat tegelikult pööritavad.

Fondi valitseva firma KJK Mananagement S.A. soomlastest kaasasutajad Kustaa Äimä (pildil), Jaakko Salmelin, Kari Salonen on hiljem kaasanud juhtimisse leeduka Martynas Cesnavicius´e ja Luxembourgi kontorit juhatama prantslase Olivier de Gassart´i. Firmal on Luxembourgi tegevuslitsents ja ta allub sealsele finantsjärelvalvele.

KJK on asutajameeste eesnimede esitähed.

Soomes on samadel meestel KJK Capital Oy, mis allub Soome finantsjärelvalve asutusele (FIN-FSA).

Eksootilise fondinime teine pool pärineb prantsuse ja inglise keelest: SICAV (Société d’investissement à Capital Variable) on Euroopa Liidu õigusega reguleeritud fondiliik, SIF (specialized investment fund) aga Luxembourgi seaduse alusel nõrgalt reguleeritud fondi liik.

Siinkohal tuleb märkida, et nende soomlaste kätte on usaldanud oma klientide raha ka LHV. Täpsemalt, LHV XL pensionifondi 2020. aasta augusti aruande järgi on kokku ligi 4% selle rahast paigutatud KJK Managementi hallatava fondikobara üheksasse erinevasse fondi. Ca 10 miljonit Eesti tulevaste pensionäride eurot on Kustaa, Jaakko ja Kari juhitavate fondide kaudu külvatud Balkanile.

Ämbtritrust

Äripäev rehkendas 2017. aastal, et kuueteistkümnest Eesti börsiettevõttest oli Äimäl eri teid pidi osalus üheksas (Tallink, Baltika Group, Tallinna Kaubamaja, PRFoods, OEG, Harju Elekter, Ekspress Grupp, Harju Elekter, Merko). Eesti väärtpaberikeskuses troonis ettevõtete omanike tabelis sageli Luxembourgi panga kliendikonto, mille taga peitusid tavaliselt järgmised ettevõtted-fondid – Luxembourgis registreeritud Amber Trust, Amber Trust II – või siis KJK Group, mis jaguneb omakorda KJK Capitaliks ja KJK Managemendiks.

Neid kõigis täidab erinevaid juhirolle varahaldur Äimä. Nii kuulus 2017. aastal salapärase soomlase hallatavatele fondidele 115,15 miljoni väärtuses Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aktsiaid.

KJK SICAV-SIF on hetkel oma ligi 13 protsendiga veel Luige järel suuruselt teine EG omanik, suuruselt kolmas on LHV (6%) ja neljas SEB (3%).

KJK SICAV-SIF tegi 2019 ülevõtupakkumise AS Baltika väikeaktsionäridele. Praegu kuulub talle üle 90% Baltikast.

Samal fondil oli pikka aega kuni 2019.a. veebruarini suuruselt teine osalus Tallinna Kaubamajas.

Vähemalt mullu mais olid kalafirma PRFoodsi suurimad aktsionärid kaks Amber Trust fondi ja KJK Fund SICAV-SIF, kellel on Luksemburgi ühise kliendikonto kaudu kokku 62,71 protsenti ettevõtte aktsiatest. Suuruselt järgmine aktsionär on ettevõtte juht Indrek Kasela 4,2 protsendiga.

Otsides sillapead, kust Luxembourgis kanna maha pannud soomlased HHL-i meediakontserni jõudsid, tuleb esimese kahtlusalusena meelde Kalle Norberg, endine aga kauaaegne EG nõukogu liige (1995 kuni 2009), kurikuulsates Panama paberitest läbi käinud, Luxembourgi praktikaga rahanduskorüfee. Vähe on olnud suuremaid skandaale Eesti äris, kust tema nimi läbi ei käi.

Ekspress Grupi väljaandeid pole selline hägune finantstaust kunagi häirinud ja naiivne oleks seda neile ka ette heita. Aga et sellest pole siiani erilist numbrit teinud EG-ga justkui konkureerivad Postimees ja Äripäev on siiski kummastav.

Mida näitab börs?

Üle-eelmisel kolmapäeval, kui Luige osaluse kasv teatavaks sai, tõusis Balti börsil EG aktsia ligi 4%. Ka nädala lõikes oli EG aktsia kohaliku börsi suurim tõusja – 281 tehingu ja 82 100 eurose käibega tõusis hind üle 8% protsendi 0,998 euroni. Teise nädala korrektsioon tõi aktsia 0,976 euro tasemele, mis on aga ikkagi kõrgem pommuudisele eelnenud päevist.

Aasta algusest on EG aktsia tõusnud aga juba +25%. Investor.postimees.ee kirjutas 2. juulil, et aktsiaraamatute järgi on poolaasta kõige kõvem Ekspressi ostja olnud Ekspress Grupp (loe: HHL) ise – positsiooni on suurendatud ligi 160 000 aktsia võrra ligi poolele miljonile aktsiale. Talle järgnevad Andres Kull 54 000 aktsaga ning Ülle ja Teet Järvekülje Armadio OÜ ligi 42 000 aktsiaga. Seevastu on kõik aktsiad, ligi 36 000 tükki maha müünud Mihkel Luks (Ekspress Gruppi kuuluva Linna Ekraanid OÜ juhatuse liige). Suuruselt teiseks müüjaks on olnud Alar Haljasorg 34 000 aktsiaga ning Sander Maasik (Ekspress Meedia reklaamidirektor) ligi 30 000 aktsiga.

Grupi oma töötajate aktsiamüüke saab hinnata kahel moel: a) nad ei usu enam oma tööandja aktsia tõusu või b) tööandja on neile teinud ettepaneku, millest töötaja ei saa keelduda ja oma aktsiad müüki pannud.

Müüb siis või ei?

Argumenteerida saab mõlematpidi.

1) Luik valmistub Ekspress Grupi müügiks

Ta on oma kroonijuveele müünud ka varem (Bonnieridele 1998) ja tagasi ostnud (2001). Miks mitte siis veel üks kord?

Trükikoda kui oluline ja ka iseseisvalt kasumis osa on just suurest korvist välja Luige taskusse tõstetud (aktsionäride koosolek kinnitab selle 13. juulil).

Et ka suuruselt teine osanik on otsustanud ärist väljuda, pole mingit takistust aktsiate kontrollpaki või kogu grupi müügiks.

Siis on mõistagi peaküsimus: kes võiks olla ostuhuviline. Veelgi täpsemalt: mis on tema huvi. Hoidku taevas idaraha eest! Samas Vene äridega on seotud ka LHV portfellid ning KJK läbipaistmatu tausta tõttu ei saa ka seal idaraha olemasolu välistada.

Kuigi EG oleks kasumis ka Printallita, pole meediagrupp omanikele iseseisvalt suur teenimise, vaid pigem kulutamise võimalus.

8. märtsi Eesti Ekspress teatas uhkelt, et EG suuromanik ja Eesti Ekspressi vastutav väljaandja Hans H. Luik esines erakond Eesti200 Ettevõtjate ühendusele, kus peetakse mõttetalguid teemal, kuidas Eesti elu paremaks teha.

Luik rääkinud ettevõtjatele mh teemal, kuidas Eesti andmed peaks avama, et meist saaks moodne avatud ühiskond. Julianus Inkasso omanikuna ongi tal käsi andmeäri arteril.

„Euroopa on andmeäris USAst ja Hiinast kõvasti maha jäänud. /…/Kõik see, kus andmeid kogutakse, analüüsitakse ja rahaks tehakse, toimub üle ookeani. Kuidas see küll juhtuda sai,” hüüatas Luik. Väikestviisi ongi ta püüdnud ka naabruslkonna andmeäris laieneda: sel kevadel soetas HHL Aktiva Finantsi kaudu Leedu suurima arvehaldusfirma Viena Sąskaita ja 40% Soomes reklaami ja andmetega tegeleva ettevõttest Avaus.

Võib-olla ongi see senisest suurema mastaabiga andmeäri, millesse sisenemiseks koondab Luik finantsrusikat. Konsolideerides Balti riikide inkassoga piirkondliku arvehalduse ja lobides uusi võimalusi ka avaliku sektori käes olevate andmemassiivide pööritamiseks. Samas Eesti ükssarvikutes akumuleeritud oskuste ja globaalsemate sidemetega tegijaid, tundub mulle, Luik siiski enam võita ei saa. Aga see poleks esimene kord, kui ta on vastu mu parimat arusaama hõbedat kaevandanud. Alustades 30 aasta eest firmade telefoninumbrite andmebaasiga ajal kui trükitud telefoniraamatud olid veel igal laual.

2) Luik valmistub EG 100% taasomandamiseks. Börs pole riikide liit, kust lihtsalt välja ei saa. Tõhus ülevõtupakkumine väikeaktsionäridele ning adjöö!

Pole aga head vastust – milleks? Luigel on ju ka praegu täielik voli grupi ettevõtete üle.

Sel juhul oli ülearune ka Printalli vangerdus.

Ja sel kohal võib meenutada Eduard Vilde papa Vestmanni, kes hakkas väimeespoeg Tiit Piibelehe igas sammus nägema kaugeleulatuvat ärikavalust.

Võib-olla oli lihtsalt nii, et soomlased kergitasid EG-st kaabut pärast Printalli väljakantimist ja Luigel ei jäänudki muud üle kui nende tükk ära osta. Rohkem hädatapp ja vähem kavalus. Ilma igasuguse strateegiata. 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s