Putin valib internetis

2013. aastal oli mul võimalus panna nimi Tallinnas konverentsile, kus USA, Briti ja Soome eksperdid (Halderman, Kitcat ja Hursti) andsid tuld meie e-valimiste pihta. See omavalitsusfoorum „Saatan valib internetis” tuli meelde, kui Venemaa president, peaminister ja riburada kogu muu ladvik oli möödunud reedel Vene telepildis raaliga või mobiiltelefoniga häält andmas. Eesti uudistesse jõudis sellest ainult tähelepanek, et Putini käekellal olnud seejuures kuupäev vale.

Suurim ketserlus Eestis

Eesti meedia täielik huvipuudus Vene internetivalimiste vastu on iseenesest tähelepanuväärne.

Esiteks on ju internetivalimised kuulutatud meil ametlikult kehtivaks riigiusuks, mille peapiiskoppideks on olnud presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid. Selles usus avalik kahtlemine on hullem kui vaktsiinivastasus ja tehisliku kliimamuutuse eitus. Selline ketserlus pole jõukohane enam isegi opositsioonis EKRE-le, koalitsioonis Keskerakonnast rääkimata.

Vaatamata möödunud kahel aastal pandeemiast tõukunud internetikasutuse jõulisele laienemisele kogu maailmas (kaugtöö, e-kaubandus, e-haridus jpmt) pole siiski toimunud globaalset krõksu e-valimiste suunas. Kuigi just seda on Eesti riik kogu oma mõjujõuga üritanud juba ligi paar aastakümmet tagant trügida. Et e-valimiste jutt meie muude e-teenuste eksporti pigem häiris, on selle välispropagandat pisut tagasi tõmmatud.

Jah, suuri edasiminekud on toimunud pandeemia najal riiklikes ja kohalikes esinduskogudes toimuvate hääletuste virtualiseerimisega, aga rahvas käib terves ilmas ikka endist viisi pabersedeliga valimiskasti juurde või saadab sedeli ära tavapostiga. Siin küll iseküsimus, et miks käib senise internetivalimiste tshempionriigi parlamendis isikuvalimistel triangel ikka rangelt pabersedelitega? Isegi Riigikohus saab selgitada, kas Riigikogu õue pargitud autos oli pabersedeli täitmine ikka piisavalt privaatne, selmet anda riigikogulastele võimalus kasutada presidendi valimisel väidetavalt absoluutselt turvalist internetis valimise võimalust.

Eestilt õppinud Venemaa on meist juba möödunud

E-hääletuse mastaap on Venemaal alates 2019. aastal alanud katsetustest kiiresti kasvanud. Kokku eelregistreerus praegu seitsmes katseregioonis e-valimisteks 2,7 miljonit inimest. Neist suurem osa, 2.01 miljonit, aga Moskvas. Vene pealinnas osales e-hääletusel 1,94 miljonit valijat.

Seda on ligi 8 korda rohkem kui oli 2019. aastal Riigikogu valimistel antud e-hääli. Kusjuures ka e-hääletajate osakaal kõigist antud häältest (ligi 60%) ületas Vene pealinnas tugevalt Eesti 2019. aasta tulemust (44%).

Venemaal on e-valimiste piloteerimine alates 2019. aastast järjest laienenud ning pole kahtlust, et 2024. aasta presidendivalimistel tuleb otsustav hulk hääli juba tervest Vene riigist interneti kaudu.

Ja nii juhtubki hiljemalt 2024. aastal, et Eesti kui senine peamine e-valimiste eestvedaja jääb globaalsel areenil oma lemmikteemal Venemaa varju.

Tehnoloogiliselt on Venemaa kindlasti palju Eestilt õppinud ja hea õpilasena ka asja edasi arendanud. Näiteks on seal olemas ka valimiste mobiilirakendus, väidetavalt väga kangelt krüpteeritud ühendustega. Nagu Eestiski viidi seal läbi häkatonid, kuid Vene valimiskomisjon avaldas seejuures ka süsteemi lähtekoodi.

Kuigi ka Eestis on e-valimiste propaganda olnud võrdlemisi totaalne, on venelastel siiski õnnestunud ka sellele tugev vint peale keerata. Moskvas loositi nüüd näiteks kõigi esimesel valimispäeval internetis valinute vahel välja 10 ühe-toalist korterit. Teisel päeval läksid loosirattasse autod ja kolmandal päeval püüti valijate toonust hoida erinevate kaubanduskettide boonuspunktide jagamisega. 96-protsendilist osavõttu aitab seegi ehk seletada küll.

Vene praeguse ja Eesti endise opositsiooni samad argumendid

Huvitav, et Vene võimukriitilistes meediakanalites nagu Meduza, Dozhd või ka aktivistide VK ja OK sotsiaalmeedia kanalitel esinev kriitika e-valimiste (ametlikult `kaughääletamine internetis´) kohta kopeerib suures osas seda, mida rääkis meil kunagi Keskerakond ja veel hiljuti EKRE.

Valija privaatsus hääletamise ajal pole tagatud, avaliku sektori asutustes käib kollektiivne hääletamine, sotsiaaltöötajad assisteerivad oma klientide hääletamist. Süsteem pole läbipaistev ja pole vaatlejate poolt kontrollitav samal määral nagu pabersedelitega valimisel. Piisab ainult paarist patsiga poisist, et teha asi ära nagu kästakse.

Ja nii kutsuski praegu Vene opositsioon põhiliselt internetis üles oma toetajaid vältima valimistel osalemist ….internetis ja nutikalt valinud Navalnõi toetaja andis oma hääle kommunistidele … paberil!

Ma usun, et e-valimiste edu Venemaal tekitab Eestis taas võimaluse seada kahtluse alla selle valimisviisi ühetaolisuse, läbipaistvuse ja kokkuvõttes legitiimsuse. Mitte veel nendel kohalikel valimistel, aga edaspidi küll.

Pildil Vladimir Putini tagasivalimise puhul Venemaal tehtud nutitelefon.

Lugu ilmus ka 20.09.2021 Õhtulehe veebis:

https://www.ohtuleht.ee/1043893/allan-alakula-putin-valib-internetis

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s