EKRE mõtleb minna kohtusse ametliku valimislehe küljes kolm päeva kõlkunud programmi tõttu, mis eestindas Silveri Hõbedaks, Eve Õhtuks ja Leo Lõviks. Krister Paris EPL-is avaldab lootust, et keegi hageb e-valimisi Smart-ID kasutajate eiramise eest. Kumbki ei räägi aga asjast.

Moskva mureke

Napilt kuu aja eest Moskvas toimunud e-valimistel polnud opositsiooni kahtluste põhialuseks probleemid valijarakendisega, katkestused süsteemi töös ja muu tehniline jama, mida esineb iga kord ka meil. Põhiliseks oli väide, et võimupartei kandidaadid said internetis proportsionaalselt rohkem hääli kui neile anti paberil ja see äratas kahtlust.

Kusjuured sealsed lahknevused olid meil esinevate erinevustega võrreldes isegi väiksemad:

Moskva valimiste jälgimise ühiskondlik staap teatas, et Ühtne Venemaa sai 44,77% kõigist e-häältest ja 30,10% paberil antud häältest. Kommunistid said internetihäältest 15,53% ja paberhäältest 30,40%.

Eestis anti sel korral kõigist häältest internetis ligi 47%, mida on eelmisel Riigikogu valimisel tehtud rekordist mõne protsendi võrra enam. E-hääletamise osakaalult jääme Moskvast (kus see oli ca 60%) maha, aga mitte väga pikalt. (fotol Ühtne Venemaa peakorteri ees toimunud kommunistide meeleavaldus e-valimiste vastu, https://en.currenttime.tv/a/31469757.html)

Saabuvast katastroofist säästab e-hääl!

Eesti riiklik valimisteavitus käis seekord varasemast teisiti. Igale valijale saadetud ametlik valijakaart reastas kõik valimisviisid ning alustas esmakordselt e-valimisest. Mis oli selgelt poliitiline valik, sest e-häälte hulk on meil küll enamasti kõigil valimistel tasapisi kasvanud, aga jäi ka seekord veel alla paberil antud häältele. E-hääletuse esimeseks tõstmist võis põhjendada pandeemiaga või tehnilise progressiga, aga fakt on, et see valimisviis pole täna veel enamiku Eesti valijate eelistus. Fakt on ka see, et interneti kaudu ja jaoskondades hääletamisel on erakondade vahel suured erinevused ning ühe valimisviisi riiklik eelistamine mõjutab valimistulemust. Niisamuti, nagu on oma mõju valimistulemusele ka avatud valimisjaoskondade arvul, asukohtadel ja lahtiolekuaegadel.

Riiklik propagandakampaania „Pane oma e-hääl kõlama” kostis seekord `heleda jaalega` ühtviisi riigi- ja erakanaleist. Kusjuures vanal moel valimisjaoskonda eel-hääletama mineku teavitusi üleriigilistest kanalitest peaaegu ei kostnudki. Sellele lisaks stimuleeriti ka riigimeedia uudisvoos e-hääletamist täiendavalt just valimisnädalal reportaazhidega üle riigi väga äkki patsientidega täitunud koronaariumidest. „Saabuv katastroof” oli see sõnapaar, millega kirjeldati seisu haiglates. Mis tõlkes tähendas, et kui Sa tõesti soovid valimistel osaleda ja seejuures ka ellu jääda, siis on selleks ainus viis e-hääletamine.

No võtkem näiteks Tartu

Riigi valimislehel pole mitmesuguse kiiresti lisanduva statistika seas ikka veel erakondadele antud e-häälte koondarve. Mäletame veel ju hästi aegu, kui üleriigilised e-hääletamise tulemused kuvati tele-ekraanile kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist, millest algul rõõmustajad pühkisid kesköö paiku sageli pisaraid kui olid saabunud ka paberhäälte protokollid.

Saame aru, et seekord oli pühapäeval e-hääle paberil muutmise võimalus ja kohe e-häälte koondarve ei tekkinud. Et neid numbreid pole avaldatud ka esmaspäeva õhtuks on siiski vabanduseta.

Erinevalt teistest omavalitsustest on seni e-hääletamisest ülevaate saamine keerulisem Eesti peamises linnas, Tallinnas, kus see esialgu vaid ringkondade kaupa. Aga ka juhuvalikuna mõnda ringkonda kaheksast klikkides kordub pealinnas mujal Eestis esinev hääletusmuster. E-valimistega on võitnud Reformierakond, Eesti 200 ja SDE ning kaotanud EKRE ja Keskerakond. Isamaa on kahevahel.

Teiste omavalitsuste e-tulemused on kergemini jälgitavad. Neid sirvides saab paremini aru, miks e-valimiste tulemusest rääkides kasutavad e-valimiste aususe-eksperdid hääletanute üldarvu ja oma varasemaid teooriaid (Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak Postimehes), aga mitte värsket e-hääletamise detailset tulemust.

Disproportsioon erakondadele paberil ja internetis antud häälte vahel on jõhker. No võtkem näiteks Tartu, niiöelda linn.

Paberil ja e-hääli anti seal peaaegu pooleks, pisikese kaldega paberi kasuks. Üldproportsiooniga unisoonis oli vaid Isamaa, kes sai oma häältest paberil 51%, mis oli täpne Tartu keskmine.

Seevastu Reformierakond sai oma häältest paberil vaid 44%, põhiosa tuli internetist. Koalitsioonipartneri SDE paberhäälte osakaal oli 41% ja Eesti 200-l üldse vaid 40%.

Samal ajal samas linnas on EKRE häältest paberil antud 74% ja Keskerakonna häältest 71%.

Sarnased hääletusviisist tulenevad erinevused parteide vahel esinevad ka Pärnus (kus paberhäälte osakaal oli Tartust suurem) ja Narvas (mis on ka Pärnust paberlikum). Erakondade valijate valimisviisi eelistused erinevad ligi kahekordselt!

Probleemi lahendas elegantne andmepeitus

Ja siis need tavapärased küsimused, millest seekord pole veel üldse räägitud. Näiteks e-hääletajate vanuseline jaotus, mida me äsjastest valimistest veel ei tea. Küll aga mäletame, et 85-pluss rahvas oli varasematel valimistel arvutis hääletamisel tublim alla-20-nestest noortest. Mäletame ka, et mullu polnud suuremale osale eakatest digistratuuri kaudu vaktsineerimisinfoni jõudmine kuidagi jõukohane. Kui valimisteenistus osutab seda armu, siis näeme ehk kunagi, kas tehniliselt märksa keerulisemal protseduuril, ehk e-valimistel osalemisel, ilmutas eakaimate sihtrühm ka seekord oma varjatud võimeid ja klikkis oma lemmikud võimule.

Varasematel kordadel aitasid mitmesuguseid kahtlusi kergitada jaoskondade kaupa avaldatud e-hääletamise tulemused. Tekkis lausa võimalus teha väiksemas jaoskonnas nö hääle kohalejõudmise testi. Ja mõne anomaalse häältehulga puhul lähemalt vaadata, mis asutused või institutsioonid mõnes muidu pehkinud paigas e-hääletusel eriliselt elustusid.

See probleem on nüüd tänaseks aga e-eestiliku elegantsiga lahendatud – e-häälte jagunemist kandidaatide vahel jaoskondade kaupa enam lihtsalt ei avaldata.

Ametlikus kommunikatsioonis on e-valimistega seekord kõik sedavõrd korras, et probleemiks on veel vaid mõned tehnilised apsakad ja iluvead, mida Cybernetica AS saab lisarahaga siluma asuda. Teeme ikka näo, et Venemaa e-valimisi pole olemas ja kui ongi, siis Eesti oskusteabe ega süsteemi arhitektidega pole Moskva rakendus kuidagi seotud. Mõistagi mõistame igasuguse naljata hukka iga katse meie ja Vene valimisi kõrvutada.

E-valimiste skepsist varem kandnud Keskerakond on täna koalitsioonis Reformierakonnaga ja sealt paarist ei tule sel teemal piiksugi. E-valimistest kõige rohkem kahju saanud EKRE-l väike mõttekoht on, kas tuua sel teemal välja oma lipud-tõrvikud ja minna panga peale. Tagasi hoiab aga teadmine, et siis jäädakse järgmisel korral ka selle veerandi häälteta, mis internetist siiski seekord parteile tilkusid. Ja ongi mõneks ajaks jälle Aamen selle asjaga.

Lugu ilmus ka 19.10.21 Õhtulehe veebis https://www.ohtuleht.ee/1046288/allan-alakula-kuidas-e-haale-kola-koroonaga-tuuniti