Politsei on Narvas teinud kõvasti tööd, võttes rajalt maha valimised võitnud Katri Raigi (pildil, ekraanitõmmis lehelt katriraik.ee) nimekirjas teise tulemuse teinud mehe, peaaegu linnavolikogu esimehe Segei Gorlatshi. Kuna kahtlus käib internetivalimiste kohta, siis väärib erivaatlust ka kogu Narva e-valimiste tulemus.

Kohalikest valimistest osavõtt Narvas (46,6%) jäi märgatavalt alla Eesti keskmisele (54,5%), vahe 7,9 protsendipunkti. Veelgi rohkem jäi riigi keskmisele (46,8%) alla aga Narvas antud e-häälte osakaal (29,2%), see oli juba miinus 17,6 protsendipunkti.

Enim anomaaliaid ristiema projektis

Nimekirjades oli e-häälte osakaal Narvas järgmine:

Katri Raiki nimekiri 31,5%.

Nimekirja ristiema ja enim hääli kogunud Katri Raik ise jäi e-häälte osakaalult oma nimekirja keskmisele pisut alla (4 protsendipunkti). Politseilt häälte ostmise kahtlustuse saanud nimekirja nr kaks Sergei Gorlats sai e-hääli (35%) pisut üle keskmise, aga selles nimekirjas on palju suuremaid küsitavusi.

Kogu planktonit arvestamata (Raigil oli linna pikim nimekiri) on näiteks üle 35 hääle saanutest e-häältena üle poole oma saagist saanud Aleksandr Zrajev, Darja Berestova, Oleg Stroganov, Kirill Novak, Kalmer Janno.

Tugevalt üle linna ja ka oma nimekirja keskmise on e-hääli võtnud ning ka volikogu liikmeks saanud näiteks Jana Kondrashova (46,2), Anton Pratkunas (44,0%), Marina Shurupova (46,8%).

Keskerakonna e-häälte osakaal 24,7% jääb selgelt alla Narva niigi madalale tasemele.

Silma jääb Sergei Nikitin (41,9%), Heli Adamovitsh (41,8%).

Volikokku jõudnuist kerkib kulm ainult Viktorija Lutuse puhul (44,1%).

Valimisliit Elagu Narva 31,7% (nö Jevgrafovi nimekiri).

Anomaalselt kõrge on Igor Rogovi 66,4% ja Sergei Hiisku 54% e-häälte proportsioon. Silma hakkavad ka Ilja Fjodorov 45,5% ja Roman Treial 45%,

Eesti200 e-häälte osakaal 31,4% on selle erakonna üleriigilise tulemusega (67%) võrreldes anomaalselt madal.

Sel taustal hakkavad eriti silma kandidaadid, kes on saanud siiski üle poole oma häältest interneti kaudu: Aljona Kordontshuk, Jekaterina Shkalikova, Marina Druzhinina (neist, kes said kokku üle 25 hääle).

Üldrahvalik mäng

Katri Raik on avaldanud kahetsust ning number kaks on volikogu esimehe kohalt vahetatud viienda tulemuse teinud mehe vastu. Uus poliitika, alga! Võim on käes ja on see siis saadud ostetud, müüdud või ka varastatud häältega, seda enam keegi ei muuda. Mis omakorda innustab edu toonud hääletusvõtteid rakendama ka järgmistel valimistel, sest vahelejäämise risk on madal ja kõrgeimaks karistuseks volikogu koha kaotus uurimise ajaks. Vähemalt seni, kuni keegi pole tõstnud küsimust, et kahtlasel viisil saadud hääled tühistada.

Kui Raik ütles Gorlatshi skandaali peale, et häälteost on Narvas nagu „üldrahvalik mäng”, siis tulekski kahtlustava pilguga vaadata läbi kõik kandideerinute nimekirjad. Sealjuures ka kogu valimiste võitja nimekiri ja mitte piirduda ühe kahtlusalusega.

Mõistagi oleks suur abi riigi valimisteenistuse seni hävitamata andmestikust, mille alusel saaks soovi korral tuvastada kõik grupihääletused. Seejuures mitte piirdudes ainult paljukannatanud Narvaga.

Keegi ju ometi ei usu, et internetivalimiste erakordseid võimalusi on taibanud Eestis ainsana ära kasutada Narva linnavolikokku pürginud. Olukorras, kus valimisjaoskond võib asuda igas arvutis ja maa on kaetud juhtmevaba andmeleviga, võib iga kandidaat vastavalt oma rahakotile valimisjaoskonnaks muuta iga supelasutuse ja kõrtsitoa. Tavaliste kahtlusaluste puhul ei aita ka rahakott – hooldekodudele, kaitseväele ja muudele erirezhiimiga asutustele ligipääsu saavad tagada vaid inimesed, kelle on ametisse pannud just need, kes sellistes hääletusvabrikutes pumba juurde pääsevadki. Sellistes tingimustes on politsei poolt vahelevõtmise risk täpselt nii suur nagu praegu näeme – võimalik ainult Narvas!

No ja menetleb siis politsei ja võib-olla ka kohus siis kasvõi järgmiste valimisteni seda õnnetut Gorlatshi. Õnnetut sellepärast, et ta tegi ju vaid midagi sellist, mille toimepanemises on e-valimiste tulemusi vaadates põhjust kahtlustada väga palju laiemat kandidaatide kontingenti.

Pressime pulli-pilgul edasi?

Oma mainehoobi saab muidugi sellist imelikku asja menetlev politsei (nagu ta sattus pilke alla tänaval kaks-pluss-üks reeglit jõustades). Suurem mats läheb siiski kogu valimissüsteemi ja seeläbi kogu avaliku võimu legitiimsuse, tegelikult siis kogu Eesti riigi pihta.

Kusjuures lahenduseks pole vaja jalgratast leiutada – internetis kontrollimata asukohas käiv valimisvõimalus tuleb lõpetada niisamuti nagu seda on teinud mitmed veebivalimisi katsetanud Lääneriigid. Pulli-pilgul edasi pressides oleme juba ühes väärtusruumis Venemaaga, kes kasvava kiirusega on asunud e-valimisi praktiseerima.

Artikkel ilmus 7.11.2021 Õhtulehe veebiväljaandes