Justiitsminister Maris Lauri ületas eelmise esmaspäeva, 15. novembri, hommikul künnise MKM-i tuulikutalumistasu eelnõu blokeerimisega. EPLi sahina järgi saanud minister seepeale RE fraktsioonis kõva kolaka. Pidigi saama, sest neljapäeval pidas fraktsiooni nimel suures saalis kliimakõne Siim Kallas, kes tiivustas määrima tuulikuehitust põhiliselt omavalitsustele mineva tuulikutasuga, millega Lauri päri polnud.

Siimu tütar Kaja, RE esimees ja peaminister (pildil), loetleb oma veebis varasema töökogemuste seas kuulumist kuue erineva Eesti tuulepargi nõukokku (Roheline Ring, Tooma, Paldiski, Hiiumaa, Viru-Nigula, Pakri). Kümne aasta eest oli ta ka kogu sektori suunamudija MTÜ Tuuleenergia Assotsiatsioon juhatuse liige.

Seesama MTÜ saatis veel 15. novembril minister Laurile pöördumise, mis lõpeb hoiatusega: See (eelnõu) on kriitiliselt tähtis ja selle protsessi aeglustamine annab negatiivse suuna nii uutele kui juba arenduses olevatele projektidele, mis omakorda süvendab Eesti energiakriisi. Selle all on Terje Tali, ühingu tegevjuhi nimi.

Kruuse isegi Laurist kriitilisem

Uudiskünnist pole aga tänaseni ületanud põllumajandusminister Urmas Kruuse (RE) 6. septembri kuupäeva kandev vastus samale eelnõu väljatöötamise kavale (VTK). Kui Lauri vastulaused on kantud pigem tuuletöösturite võrdse kohtlemise murest, siis Kruuse esitatud 14 punkti palistatab ehe äng maarahva pärast. MKMi ametnike jutt, et peale justiitsministeeriumi saadi kõigi teistega hakkama, pole õige. Põllumajandusministeeriumi märkused muudaks eelnõu mitmeid põhimõtteid.

Näiteks kirjutab Kruuse:

Talumistasu suurus ei pruugi kompenseerida tuulepargi rajamise tõttu piirkonnast lahkunud või tegevuse lõpetanud ettevõtete tegevust või piirkonda saamata jäänud muud tulu.

Tuuleparkide rajamise tõttu ei tohi hakata kannatama maapiirkonna elanike heaolu ning tuleb arvestada ka üldist elukeskkonna mõju, mida ei ole võimalik rahaliselt kompenseerida. Vältida tuleks olukordi, kus astutakse üle kohaliku kogukonna arvamusest ning ainukeseks argumendiks, miks KOV nõustub tuulepargiga, on talumistasu saamine.

Hinnanguliselt on omavalitsusi, kuhu tuuleparke võimalik rajada ca 50. VTK-s võiks välja tuua potentsiaalselt tuuleparkideks sobivad alad, et lugeja saaks parema ettekujutuse võimalike majanduslike, sotsiaalsete ja regionaalsete mõjude mastaabist.

VTK annab KOV-le täiendava võimaluse kasutada suure osa saadavast tulust vabal valikul. KOV võib kohalikele elanikele suunata kuni 50% talumistasust. Leiame, et KOV-le peaks jääma paindlikkus, kuid samas tuleks tagada, et reaalselt mõjutatud piirkonnad (sh elanikud) saaksid kompenseeritud negatiivsetest mõjudest. Kavandatud muudatustest pole kasu, kui talumistasu ja hoonestustasu liigub ainult KOV-i üldeelarvesse.

Kohalikud peavad tuuleelektrijaamast tingitud piiranguid taluma pidevalt, kuid tuuleelektrijaama valdaja makstav tasu on otse seotud ainult toodetud megavatt-tundidega. Talumistasu tuleks maksta ka siis, kui jaam ei tööta maksimumvõimsusel või on kasutusest väljas (nt rike, kohtuvaidlus vms). Alternatiiv oleks lähtuda tuuleelektrijaama maksimumvõimsusest või kehtestada minimaalne talumistasu teatud perioodile, kirjutas Kruuse.

Aplausi ei kosta ka valdadest

Ja kui nüüd arvata, et peamine kasusaaja sellest eelnõust on omavalitsus (mõistagi peale tuulikulobi), siis Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) vastuskiri seda ei kinnita. „Võib täheldada, et tegemist on üsna arendajate huvidest lähtuva regulatsiooniga,” nendib ELVL-i tegevjuht Veikko Luhalaid (KE) alustuseks. Omavalitsuste kurtmised seoses talumistasudest tekkiva halduskoormusega jätan kõrvale, kuid tuleb nõustuda, et see poleks enam mingi kaevandustasu, mis laekub otse valla eelarvesse – nüüd tuleks tegeleda ka va elanikkonnaga. Sõkalde vahel on aga ka ELVL-i kirjas terad:

Talumistasude maksimaalne suurus on piiratud väidetavalt selleks, et mitte välistada energiatootmisest mõistliku kasumi teenimist. Pole aga selge, millistel arvutustel põhineb talumistasu piirmäär 0,5 eurot tuuleelektrijaamaga toodetud megavatt-tunni kohta.

Kui KOV soovib suurendada talumistasu tuuleelektrijaama kohta, siis jõustub see kõige varem viie aasta pärast. Arvestades tuleviku elektrihinna turbulentsi oleks loogilisem siduda talumistasu paindlikult elektrituru hindadega.

Eelnõu kohaselt rakendatakse „talumistasu“ tuuleelektrijaama suhtes, millele ehitusluba on antud pärast uue seaduse jõustumist. Sellega tekib ebavõrdsus enne seaduse jõustumist rajatud tuulikute suhtes.

„Talumistoetust“ ei saa isik, kelle registreeritud elukoht ei asu vastavas piirkonnas. Välistatakse need, kel on seal suvekodud, aga ametlik elukoht mujal.

VTK paneb tuuleelektrijaama talumiskohustuse mh kinnisasja omanikule, kuid talumistoetust makstakse üksnes registreeritud elukoha järgi. Võib juhtuda, et registris järgi on korteris või üksikelamus isikud, kes seal püsivalt ei ela. Seega võivad osutuda kasusaajateks ka need, kes poleks eelnõu mõttes õigustatud häiringute leevandamiseks mõeldud toetust saama.

Elagu kapitalism!

Siim Kallas tõi Riigikogus eeskujuks Taani, mis on voolu tegevate tuulikute alal eriti tubli olnud. Mul on aga ettepanek Kallaste perele võttagi ette just Taanis hästi töötav kohaliku kasu seaduse analoog. Seal ei alga protsess omavalitsuse äraostmisest, vaid esimese asjana on kehtestatud kinnisvara turuväärtuse languse täielik hüvitamine tuulikute ümbruse maa ja majade omanikele. Kapitalismis normaalne asi – kui kellegi äritegevuse tõttu kellegi teise vara väärtus langeb, siis tuleb see pikema kobinata viimasele esimese poolt hüvitada.

Mul pole kõhklust, et sama printsiibi rakendamisel kaoks kogu Eestis senised vastuseisu vallid ka kanalate, tselluloositehaste ja karjääride eest. Aga mul on suur kõhklus, kas Eestis on selleks piisavalt kapitalismi.

Lugu ilmus 22.11.2021 Õhtulehes