Rohepööre Eesti riigi toetuseks

Alustan ausalt, et päikesepargini ei viinud mind mullu globaalne kliimamure ega ka tõusule pööranud elektri hind, vaid üldine inflatsioon. Maja suuremaks remondiks (soojem katus, vooder, aknad) hoitud summa oli pärast eelmisel kevadel toimunud esimest ehitushindade hüpet jäänud vajadusest maha juba kahekordselt. Nii tekkis plaan päästa säästud investeerides õhksoojuspumpadesse koos oma elektri tootmisega.

Eesti Energia alias Enefit Green´i üks aken

Hinnapäringu oma Valgejõe Mälutallu modernsete mugavuste panekuks saatsin Eesti Energiale (EE, vaheldumisi esines lepingutel, arvetel ja töötajate ametinimedes ka Enefit Greeni nime all). 2021. aasta juuli keskel. Peamine argument EE kasuks oli saada kõik ühest aknast, mille taga mahukat rohelisest klaasist bürood mehitav riigifirma suudab teise riigifirma Elektrileviga (EL) ja ametiasutustega sujuvamalt suhelda kui pisemad erafirmad. Erategijad pakkusid ligi veerandi võrra paremat hinda, aga möönsid, et nende jaoks kontrollimatu pudelikael on Elektrilevi. Täna saan öelda, et riigifirmale projektijuhtimiste eest makstud hinnalisa end kuidagi ei õigustanud ja otse erafirmadega suheldes olnuks minu jaoks bürokraatlikku pusserdamist ehk isegi vähem.

Algus on tempokas. Õhksoojuspumpade mudelid ja paigaldus-aeg sai septembri alguseks kokku lepitud. Mitte päris samad aparaadid ja mitte lepitud ajal ega ka esimese projektijuhi suunamisel, aga paika nad said. Oktoobris. Just siis kui elektri hind üles kappas.

Juba juuli lõpus esitame (EE vahendusel) liitumistaotluse EL-ile. Tavaliselt kimbutava võimsuse-puudusega muret pole. Kari on mujal. Alul püüab EL väita, et uus kilp tuleb panna keset õue vana pehkinud posti külge ja alles kunagi hiljem võib selle ümber tõsta (tehes nii mulle veel lisakulu). Alles kui teatan, et sel juhul loobun kogu projektist, leiavad nad võimaluse teha pakkumine postivahetusele, millega Elektrilevi vastutusala lüheneb ühe postivahe võrra ja minu osa kasvab seda katva maakaabli võrra. Kogu peo maksan ikka ise kinni täies mahus.

Päikesekatuse side krundi liiklusskeemiga

Septembri keskel kinnitan lepingud Eesti Energia ja Elektrileviga. Eesti Energia lubab oma osa teha kuni 6 kuuga ja peab sellest ka kinni. Elektrilevi aga varub aega kuni 11 kuud, kuid praktikas saavad siiski hakkama 5 kuuga.

EE juhtimisel algab pargi projekteerimine. Palun esimest visuaali nähes katta kogu kasulik pind, lisatakse rida paneele. Keegi kohapeal enam katust mõõtmas ei käi ja satelliit-fotograafia on meil EE meelest juba piisavalt kõrgelt arenenud. Millest, tõsi, tulenes, et vaaksa võrra läksid paneelid lõpuks siiski üle katuse otsaserva.

Paralleelselt algab EL-iselektriposti projekteerimine. Kõlab koomiliselt ja nii ongi, et tõmmitsaga nö liini otsaposti kavandamiseks ja paigaldamiseks tellija kulul on ette nähtud kuni 11 kuud.

Naabrimehega kaevame siiski igaks juhuks kohe kuldsel sügisel 70 meetrit kaablit poole päevaga maasse, et Elektrilevile jääks ainult uus kilp uue posti külge panna.

Kuusalu vallale esitatud päikesepargi ehitusloa teatise esitamise esimene katse luhtus, sest EE märkis asendiplaanile vale hoone. Selle nahka läks üle kuu. Uues taotluses avastas transpordiametnik aga jõululaupäeval saabunud kommentaaris krundile sissesõidu probleemi. Kuigi päikesepaneelide katusele panekuga ega nende seal olekuga pole krundi sissepääsuteed kuidagigi seotud. Aga veel kuude kaupa vaielda me ei soovi ja nii esitati transpordiametnikule liiklusskeem, kus näidati ära, kuidas mu krundil autod saavad nina tee poole pöörata (sellist joonist tal tõesti varem kaustas polnud).

Podcast avitas

Pärast aastavahetust tekkis mitmenädalane vaikus, ükski paber ei liikunud ja telefonid olid väljas. Teatan EE projektijuhile jaanuari keskel, et pole tempoga rahul ja kavatsen meediasse minna. Tegingi siis Meediavahi podcasti lonkavast päikesepargindusest Andres Meesakuga. Vist mõjus. Ehitusloa taotlus sai veebruari alul kolmandat korda esitatud ja märtsi alul vald selle ka kinnitas.

Ka Elektrilevist hakkas kostma töisemaid noote. Nende ehituspartnerid jõudsid Valgejõele kõige suuremate hangedega veebruaripäeval. Vägi oli muljetavaldav – kümmekond neoonkombes meest kahe kraana ja paari dzhiibiga. Kuigi alul keris jutt, et neist hangedest nad oma eritehnikaga küll läbi ei murra ja naasevad ehk kunagi väiksema lumega. Töökäsk oli aga siiski piisavalt karm ja nii võeti emand-labidas ja raiuti koridor tee-äärsesse rinnuni ulatunud jäätunud lumevalli. Ülejäänu oli juba tehnika küsimus (vana posti kõrvale uus post ja uus kilp, liin uue posti külge ja kaks vana posti ja liin maha).

EE ehituspartner tuli märtsi teisel poolel paneele paigaldama ainult kolmese meeskonnaga, Kevadpäike oli katuse lõunakülje parasjagu lumest vabastanud ja 3 päevaga said paneelid lobedalt katusele ja inverter seinale.

Järgnes seadistaja visiit, kes nokitses mõne tunni inverteri ja kilbi kallal. Lülitas sisse – töötas!

Audiitori visiit märtsi lõpul, no veerand tundi ehk.

EE-lt tuleb mulle seadmete ja paigadustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt 31. märtsil, allkirjastan samal päeval. EE allkirjaga akt tuleb mulle tagasi 5. aprillil.

EL saadab 4. aprillil allakirjutamiseks uue võrgulepingu. Allkirjastan samal päeval.

EE väiketootja elektri tagasiostulepingu saan 7. aprillil. Kuigi päev on lörtsi-tormine ja taevas tinahall lülitan inverteri sisse. Signaaltuled vilguvad ja tunne on pidulik. Ainult tootlust ei näe.

Tagasiside ekskliendilt

Ja just õigel hetkel helistab sorava jutuga daam EE-st sooviga saada kogu projekti kohta tagasisidet. Räägin siis sama juttu, mis siingi eespool, sest plekke selle päikeserakenduse saamislool ei sobi eitada. Lõpuks aga küsin, et kes oleks siis edaspidi mu kliendihaldur, ehk see inimene, kes praktilistele küsimustele vastaks. Daam pakkus EE müügiinseneri.

Sisselülitamise järel adun, et tootlust näitavale Huawei mobiilirakendusele ma ligi ei pääse. EE müüginsenerilt küsides selgub paari päevaga, et rakenduses on mulle konto jäänud tegemata. Suunas ehituspartneri poole, kellega sai konto lõpuks tehtud. Ja mõni päev hiljem veelteistki korda, sest ilma ei saanud. Ehituspartner soovitas edaspidi aga pöörduda sarnaste muredega ikka EE, mitte tema poole.

Kui tagasiside-daam uuesti helistaks või saadaks kirjaliku vormi, märgiksin, et nende kliendihaldus pärast pargi valmimist on leebelt öeldes ebamäärane.

Pisarad enne naeru

Kalkulatsioon oli järgmine:

EE-le päikesepaneelide eest 15 460,20

EE-le õhksoojuspumpade eest 4098,00

EL-ile postivahetus ja uus kilp 3287,96

Maakaabel 100 m Kuldsest Börsist 300

Kaablikõri 150 m ehituspoest 200 (topeltkõri läks valguskaablile)

Ekskavaatori rent päevaks 110 eurot

Kokku 23 456,16 eurot teeb juba silma märjaks. Viiendik sellest läks riigi tasku käibamaksuna. Riigifirmade omatuluks ehk ka mõni tuhat ikka. Riigi poolt rohetoetust sentigi saamata. 

Lisada tuleks ka honorar kaabli- ja kopa-kunstnikust naabrimehele, varustus-sõidud jmt. Lisaks tuli maha võtta üks meetrise diameetriga põlispärn, mis katusele varju heitis. Puu südamik oli päris suurelt juba pruun, aga paar aastakümmet oleks ta muidu veel võinud seista. Võib-olla tuleb varju vähendamiseks ohverdada ka üks hiid-haab. Mändi ja paari eksootilist okaspuud püüan ses rohepöördes siiski saest säästa.

Tootlus esimese oli 7 päevaga 200 kWh. Peaaegu pilvitu päevaga tegi 60 kWh, täis-halli taevaga napilt 20 kWh ringis. Selge taevaga olen näinud võimsust 12 kW. Pargi nimi-võimsus on 13 kilovatti.

Külmakuudel on majapidamise tavaline tarbimine kindlasti suurem, suvel peaks aga ideaalis tekkima seda tasakaalustav ülejääk. Pargi aastane tootlus peaks katma senise aastase tarbimise.

Mida see elektri kuuarvetel tegelikult tähendama hakkab näitab aeg. Mullusui tehti kalkulatsioonid tänasest odavamate elektrihindadega.

Järgnevate kümnendite elektrihinna prognoosimisele ei pretendeeri, aga tunne, et minu poolest nüüd tõusku kui tahab, teeb siiski näo naerule, ei salga. Paneelide elu-eaks pakutakse vähemalt 25 aastat, st need võiks kesta ka pärast mind.

Kerksust lisaks off-grid

Pargi tellimise ajal polnud suur küsimus, et mis siis kui Narvast, Eleringist ja Elektrilevist voolu üldse ei tule. Prantsuse generaator oli mul juba soetatud ja majapidamine seega kohalikeks tormideks piisavalt kindlustatud. Raketiohule siis veel ei mõelnud.

Off-grid´i mõtte hajutas mullu ka EE indikeeritud akude hind – lisandunud oleks ca veerand kogu pargi hinnast. Siis ei taibanud küsida lisaks täismahus akupargile ka säästu-lahendust, kus aku põhiroll on sageduse kindlustamine ja suurus poleks oluline.

Ootan EE ehituspartnerilt seda hinnapakkumist kolmandat nädalat. Saan aru, seadmete tarnete ja hindade osas on pilt globaalselt heitlik ja minusuguse `mis-oleks-kui` tüüpi päringul pole müügimehe postkastis enam prioriteeti. Sobiva hinna puhul oleks off-grid siiski ajakohane lisa ühe maa-majapidamise kerksuse (2014. aasta sõjandus-sõnause vaste resilience´ile) kasvatamiseks.

Lugu ilmus 20. aprillil 2022 Äripäeva veebis

https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/04/20/allan-alakula-saastupaast-valgejoel-ehk-malutalu-rohepoore-eesti-riigi-toetuseks?fbclid=IwAR1LbMjb7H89ZSz83kuYoVZLlX1irJwY0cPRuw8q_jeFtfVkHkST3HAHFwU

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s