Eurovisioni võitja väljakuulutamisega pandi laupäeva öösel tiksuma miin, mis lõhkedes diskrediteerib peale lauluvõistluse enese Euroopa avalik-õiguslikke ringhäälinguid (ka ER-Ri) ja Euroopa Ringhäälingute Liitu (EBU) koos tema Genfi peakorteriga.

Leebeim häda on sadadele miljonitele otse-eetris valetamine, raskem on häälte sihilik võltsimine võistluse peakorraldaja poolt, kusjuures süüdlaseks üritati lavastada kuue riigi rahvuslikud žüriid. Kuni pole tuvastatud diversiooni niiditõmbajat, pole tõendatav ka teo motiiv.
Selge on vaid see, et telemaailmas tavapäraselt tehniliste probleemide kaela seekord süüd veeretada ei õnnestu. Edukaks lollimänguks on aga liiga palju liiga mõjukaid solvatud osapooli ja liiga hästi on kõik dokumenteeritud. Kahtlaselt hästi sobiks aga Eurovisionile ja Euroopale laiemalt tekkiv mainekahju satisfaktsiooniks konkursilt välja visatud Venemaale.

Sakslane, rootslane ja inglane
Vaatame võistlust korraldava juhtkomitee (reference group) koosseisu. Nemad vastutavad. Juhiks on doktorikraadiga sakslane Frank-Dieter Freiling, liikmeiks rootslane Martin Österdahl (pildil), britt Rachel Ashdown, hollandlane Inge van de Weerd, portugallane Carla Bugalho, šveitslane Reto Peritz, sloveen Aleksander Radic, armeenlane David Tserunyan ning iisraellased Ayala Mizrachi ja Yuval Cohen. Nendime, et ühegi juhtkomitee liikme kodumaa žürii hääli ei tühistatud.
EBU valimispartner (voting partner) on Saksa firma Digame. Sõltumatu valimisvaatleja (voting monitor) on EY, mis tähistab globaalset audiitorfimat Ernst & Young Global Ltd.
Kinnitatud hääletusreeglites on muu hulgas ette nähtud nii publikuhääletuse kui ka rahvuslike žüriide tulemustele eelkinnitatud mustrid, millega saab hääletustulemused asendada. Ka Eesti kohta eksisteerib järelikult meiega sarnaselt hääletavate maade nimekiri, kelle tulemuste põhjal võidakse meie eest hääletustulemus välja kuulutada.
Kõnealusel juhul on siiski selle reegli täitmisega oluline probleem. Nimelt rakenduks see häälteasendusmehhanism vaid kahel juhul: kui osalev riik ei saa mis tahes põhjusel edastada oma (a) telehääletuse või (b) žürii tulemusi.
Reeglid ei räägi võimalusest, et juhtkomitee ise võiks omal suval mõne riigi hääli tühistada. Kordan: ainus võimalus peakorraldaja sekkumiseks oleks osaleva riigi enese võimetus oma tulemusi edastada.

EBU läks otseülekandesse laupvalega
Kuna rahvuslikud žüriid olid oma otsuse teinud enne kontsertide otseülekandeid videote alusel, siis olnuks nii enne teist poolfinaali kui ka finaali ajal EBU-l piisavalt aega, et välja mõelda mingigi seletus kuue riigi žürii punktide tühistamisele. Selle asemel mindi peale laupvalega. Vähemalt 40 riigi markoreikoppidel lasti otse-eetris megaauditooriumile kuulutada, et tegemist on tehniliste probleemidega, mistõttu kolme riigi tulemused teatas juhtkomitee liige.
Kusjuures otseülekande jälgijad ei teadnud, et kuuest riigist kolm neelasid selle jõhkruse esialgu alla ja lugesid oma nime ning näoga maailmale ette hinded, mida nad polnud ise pannud (Poola, Montenegro ja San Marino). Keeldusid aga Aserbaidžaan, Gruusia ja Rumeenia ning nende žüriide „tulemuse“ kandis telepublikule ette „tehnilistele probleemidele“ viidates rootslane Österdahl. Ma polnud vast ainus, kes mõtles, et näe, kui tore on ikka elada funkava andmesidega maal…
Mõistagi ei saanud selline olukord rahuldada riike, kelle igati reeglipäraselt käitunud žüriide antud hinded tühistati. Kui seal olnuks rikkumisi, siis pidanuks juhtkomitee sellega oma otsust ka põhjendama.
Mul puudub tagantjärele võimalus tõestada, millal täpselt EBU teatas, et hääletamisel oli probleeme ja kuue riigi žürii hääled tühistati. EBU lehel on teate avaldamise ajaks märgitud kell 00.09, kui kontsert veel kestis. Meediasse jõudis teade hommikul ja igal juhul ei antud sellest teada finaalülekande raames, mis lõppes ca kell kaks öösel.
EBU-l oli ometigi reageerimiseks aega mitte tundides, vaid päevades. Kahtluse alla seatud teise poolfinaali teine žüriikontsert (jury show, dress rehearsal 2) toimus kolmapäeval, 11. mail ja finaali žüriikontsert reedel, 13. mail. Finaalkontsert algas alles laupäeva, 14. mai hilisõhtul.

Kakofooniline pressiteade
Neljalauseline teade on täis vastuolusid.
„Analüüsides žüriihääletuse tulemusi, tuvastas EBU hääletuspartner (Digame) pärast teise poolfinaali žüriikontserti kuue riigi žürii hääletustulemustes ebakõla (irregular voting patterns).
Järgimaks hääletuskorda, kalkuleeris EBU koos oma hääletuspartneriga asenduseks koondtulemused (substitute aggregated results) igale maale nii teises poolfinaalis kui finaalis (arvestus põhines teiste sarnaselt hääletanud riikide tulemustel).
Sellest protsessist oli teadlik sõltumatu valimisvaatleja (EY).
EBU võtab mis tahes häältega manipuleerimise katseid erakordselt tõsiselt ja tal on õigus eemaldada sellised hääled vastavalt ametlikule hääletuskorrale, sõltumata kas sellised hääled võivad mõjutada tulemusi ja/ või hääletust.“
Eurovisioni ametlikul lehel avaldatud hääletusreeglitest pole võimalik kuidagi välja lugeda, et EBU võiks „ebakõla“ korral žüriide hääli tühistada. On vaid öeldud, et iga žürii tegevust jälgib sõltumatu notar ja EY-l on õigus saata žürii istungile lisavaatleja. Äärmisel juhul võiks EBU-l tekkida tulemuste tühistamisõigus juhul, kui reeglite rikkumine on notari ja/või EY saadetud vaatleja poolt tõendatud. Hääletuspartneri (Digame) analüüsi alusel pole tulemuste tühistamine kuidagi reeglipärane.
Praegu pole selge, kas kuue žürii tühistamise tagajärjel oleks muutunud kohtade järjestus, kuna kõikide žüriide tegelikult antud hääled pole teada. Näiteks Gruusia ja Aserbaidžaani arvelt on punkte juurde antud Ühendkuningriigile ja ära võetud Ukrainalt. Briti jututubades puhkeski pühapäeval elav arutelu teemal, et kellele seda publikuhääletust üldse vaja on ja et võit oli ju juba samahästi kui Yorkshire’is – raskelt armistuva Brexiti järel on Briti eurolauluvaimustus mõistetav.
Arvestades publikuhääletuse mäekõrgust ülekaalu, ei saa Ukraina üldvõidus siiski mingit kahtlust tekkida. Isegi juhul, kui ta saanuks kuuelt tühistatud žüriilt täieliku nulliringi.

Viigileheks Vene häkkerid
Katteoperatsioone on otseseid ja kaudseid.
Kaudseks katteks võeti juba enne finaali üles jutt Vene võimuga seotud häkkerite kavast publikuhääletust segada. Pärast finaali kinnitas n-ö ummistusrünnete (DDoS) edukat tagasilöömist Itaalia politsei. Uudis olnuks pigem see, kui Eurovisoni poleks küberrünnatud. Selliste rünnete alla satuvad isegi pisifirmad, rääkimata riigiasutusist ja rahvusvahelisist organisatsioonidest, iga päev.
Kõnealusel juhul aga tekitati lihtsalt lisamüra teemal, et mingi jama seal Eurovisionil selle hääletamisega oli ja osale publikust võiski jääda mulje, et asi on Euroopale ja Ukrainale kättemaksu haudunud Venemaas (isegi Rein Lang pidas oma Kuku-jutluses just seda seika oluliseks seoses Eurovisioniga).
Aga, halloo! Jutt on siiski Eurovisioni juhtkomitee poolt kuue rahvusliku žürii tühistamisest, mitte küberrünnetest.
Tiibmanöövrina on ilmselt EBU peakorter lekitanud Flaami telekanali VRT kaudu jutu, et tühistatud kuus riiki leppisid omavahel kokku vastastikku häälte andmises. See oleks juba mõistagi tõsine süüdistus ja tulemuste tühistamiseks pidanuks EBU esitama ka tõendid koos otsuse tegemisega. Tõendeid selle kohta pole praeguseni aga välja ilmunud. Ja sellelegi jutule pole isegi nimega allikat suudetud leida.
Kuigi kuue riigi žürii häälte tühistamine on Eurovisioni ajaloos pretsedenditu, on väiksemas mastaabis siiski jõudu rakendatud ka varem.
2014. aastal blokeeris EBU Gruusia žürii hääled põhjendusega, et need olnud omavahel „liiga sarnased“. 2015. aastal tehti sama Montenegro ja Põhja-Makedoonia žüriidega. 2016. aastal kõrvaldati poolfinaalist Vene žürii liige, kes tegi žürii ruumist veebiülekande ja avaldas oma eelistusi. 2019. aasta finaalis tühistati oma eelistustest avalikult rääkimise eest Valgevene žürii punktid.
Ehk arvas EBU, et võibki samal viisil jätkata, aga paistab, et see oli valearvestus. Enam see ei vaibu niisama. Eilseks olid viie riigi rahvusringhäälingud (ainsana passib San Marino) saatnud EBU-le karmisõnalised protestikirjad, milles nõuavad selgitust neile esitatud alusetute süüdistuste pärast ja teevad ka ettepanekuid hääletuse läbipaistvamaks muutmiseks, et edaspidi selliseid olukordi vältida.

Lugu ilmus Õhtulehes 20.05.2022

https://www.ohtuleht.ee/1062573/allan-alakula-ebakola-haaletamisel-mis-voib-matta-eurolaulu