Vahuvaba 2022 meedia-vahis

2022. aasta meedia-vahust vaatab vastu tsensuur mitmel rindel, paberilehe hääbumine ja armutu heitlus digitellimuste pärast.

Sisetsensuur

Juuni alul vabastati Postimehe peatoimetaja toolilt Marti Aavik, kelle asemele lehe omanik Margus Linnamäe määras Priit Hõbemäe. Suure päevalehe äkilist peatoimetajavahetust ei seletanud Postimees ise ega tema konkurent. Huvitav oligi, et see kedagi (peale Meediavahi) ei huvitanud.

Aasta peapreemiat vääriks Meelis Oidsalu, kes oma varasema kolleegi ja semu Mikk Marrani eriskummalise ametivahetuse näitel avas augustis arutelu kõrgemate riigiametnike klannist, millest rahvaesindajate võim üle ei käi. Isa ja poja Helme ammu-räägitud süvariigi skelett sai hulka liha luudele. 10 punkti ka ERR-i arvamusportaalile.

Lati alt läbi jooksis aga kogu meedia oktoobris Marko Mihkelsoni laste-pildistamise afääris. Kuku Raadio saade, kus ainsana avaldati killuke Mihkelsoni tehtud skandaalsete/sobimatute/taunitavate/lubamatute lapse-piltide kirjeldusest, kõrvaldati päevapealt ja jäädavalt eetrist. Nii järsku reaktsiooni Postimehe grupi seest ei meenu kogu taasiseseisvunud Eesti ajast. Häbi ka ERR-ile mõlema erameediagrupi ründamise eest, kes pärast aastaid marineerimist üleüldse juhtumi avalikustasid. Õiguskantsleri ja riigikogu kantseleide püüd tsenseerida seejärel ka Riigikogu stenogrammi ja sotsiaalmeediat oli õõvastav. Tulemus: Mihkelson kandideerib Harjumaal kohe peaministri järel jälle Riigikokku!

Oktoobris läks maailma mõjukaim sotsiaalmeedia võrgustiku Twitter lõpuks Elon Muski omandisse. Kinnitust said kahtlused, et nii Twitteris kui Facebookis tegeletakse mastaapse avaliku arvamusega manipuleerimisega, mille eesmärgiks on mh USA, aga ka teiste riikide sisepoliitika mõjutamine. Moodsa tsensuuri põhilisteks tööriistadeks on ´algoritmid` ja `nähtavuse filtreerimine`. Asja iva aga ikka endine – kui omanikul on võimalus meediat oma huvides kasutada, siis ta seda ka teeb. Ja suurte kartelli puhul pole kedagi, kes küsimusi esitaks.

Suured koondamised Facebookis ja Muski varanduse kahanemine võivad ennustada senise Twitteri ja Facebooki globaalse ülemvõimu hajumist ja teiste ühismeediate tulekut.

Aasta avalikustamis-auhinda väärib 1. oktoobril Eesti äriregistrilt maksumüüri eemaldamine. Las jääbki nii, et kõik füüsilised kehad pääsevad nüüd igasuguste piiranguteta ligi kõikide Eesti juriidiliste kehade kogu registri-andmestikule. Selle revolutsioonilise sammu laias ilmas kuulutamisega saaks Eesti üritada maha pesta meile tänavu õigusega kinnistatud rahapesuriigi häbi.

Sõjatsensuur

Sõjatsensuuri kehtestamine käis veebruarist peale mõlemal pool rindejoont. Venemaalt visati välja Lääne kanaleid (venekeelsed BBC, RFE/RL ja DW ) ning Lääne-sõbralikke Vene väljaandeid (Eho Moskvõ, Nezavisimaja Gazeta, Dozhd). Facebook ja Twitter on ametlikult keelatud. Blokeeritud on ligipääs hulgale Lääne (ja Vene enda) veebilehtedele. Google ja Youtube on aga püsti.

Kuna Eestis sõda pole, on ka tsensuur Venest oluliselt leebem. Pärast 24. veebruari kadusid pakettidest Vene kanalid (1, RTR, NTV jt). Blokeeriti ka pääs paarikümnele Vene internetilehele, kuid praegu on neist osad uuesti lahti (näiteks gazeta.ru). Vene sotsiaalmeediarakendusi (VK, OK) ei blokeeritud.

Lätis on Vene telekanaleid ja veebilehti blokeeritud Eestist varem ja oluliselt suuremas ulatuses.

Üksikuid Venemaalt välja tõrjutud meedia-inimesi on jäänud ka Eestisse, kuid nende erialaseks koondumispaigaks ongi saanud Läti. Telekanal Dozhd suleti äsja Riias suure skandaaliga, kuid samal ajal avati seal DW venekeelse programmi toimetus. Riia profiili propaganda ja vastupropaganda keskusena toetab ka seal asuv NATO strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskus.

Kompetentsi Vene võimu päris- ja mängukriitikute eristamiseks läheb aga vaja. Kui Nezavisimaja Gazeta peatoimetajale Dmitri Muratovile määrati mullu detsembris Nobeli rahupreemia, lehvis ka meil laialt kripeldus, kas ta on ikka Kremli päris- või mängukriitik. Ehho Moskvõ Moskvas asuva endise peatoimetaja Aleksei Venediktoviga sama. Veel hullem on siis, kui tõsised Kremli kriitikud kritiseerivad sama tõsiselt Lätit ja Eestit.

Paber kaput

Trüki- ja elektroonilise ajakirjanduse käibemaksu alandamine 5 protsendile oli kohalike meediaparunite meistriklass. 1. augustist hiirvaikselt jõustunud seadusega võideti sektorile tänavu 1,7 ja uuel aastal 4 miljonit eurot. Summa pole kõneväärt võrreldes Luige ja Linnamäe tuluvooga. Kõnekam on kontekst, kus ravimite, raamatute ja majutusasutuste soodusmäär on meil endiselt 9% ning toidu käibemaksu leevendamist Eestis soovib meediapildi järgi pea et Putin isiklikult.

Ekspress Grupi äripool paistis kolmanda kvartali lõpuni suurepärane. Grupi digi-tellimuste hulk jõudis septembri lõpuks 151 tuhandeni. Digitaalsed tulud kasvasid esimese kolme kvartaliga 25 protsenti (tellijate arv 21%) ja digitulu moodustas 77 protsenti kontserni kogukäibest.

Postimees Grupi kvartalitulemusi pole avaldatud ning kinni hoitakse ka tellijanumbreid. Grupi eelmise majandusaasta kahjumiks oli aga 5 miljonit, üle-eelmisel 1,4 miljonit eurot. Kuna Postimehe omanikfirma MM Grupp tegi möödunud majandusaastal Margus Linnamäele 35 miljonit eurot kasumit, oleks tal kate ka Postimehe suuremalegi kahjumile.

Inflatsioonimoolokist tuleneb küsimus, kas lugejal jääb raha lehele ka pärast seda kui on makstud kordades kallinenud valguse, soojuse, toidu ja liikumise eest?

Digitellimiste eest käib armutu rebimine: on peibutushinnad 1-2 eurot kuus, soodushinnad 5 euro ringis mõneks kuuks ja pärishinnad 10 eurost ülespoole püsitellijatele. Ei tea kuidas see tort jaguneb, aga tarbija ostujõu langedes pudenevad esimesena peibutus- ja soodushinnaga proovi-kunded. Rahva vaesumine peaks seega maksumüüriga erameediast kiiremini kasvatama tasuta ERR-i veebi-sisu tarbimist. Meedialiidu tuna-mullu Brüsselisse saadetud riigiabi-kaebus ERR-i veebi vastu ei liikunud tänavu tolli-veerandikkugi.

Detsembris tuli Omniva välja 22-protsendise hinnatõusuga lehtede kojukandele. Postimees ja Õhtuleht reageerisid sellele esmaspäevaset paberlehest loobumisega ja ennustasid lühikest iga ka esmaspäevasele EPL-ile. Et esmaspäevaste lehtede üksik-müügi lõpetas Lehepunkt juba augustis, saab 2023. aastal lisaks pühapäevale paberlehevabaks kuulutada ka esmaspäeva.

Äripäev loobub ka seni oma kord nädalas ilmnud paberlehest. Ilmumispäevi harvendavad ka maakonnalehed. Mis vahekokkuvõttes lisab Omnivale põhjust kojukande hindu täiendavalt tõsta. Ja kokkuvõttes viib paberlehtede aina kiirenevale hääbumisele.

Üleni veebi kolimisest ei pääse lõpuks ka tasuta omavalitsuslehed ja seni veel paberile trükitav reklaami-pahn.

Saarlased

Võtkem näiteks Saaremaa, kus jüripäevast lõpetas ilmumise Oma Saar. Viimased 15 aastat rebimist Vjatsheslav Leedo Saarte Häälega lõppes Arne Pagili kaotusega.

Võitjana tandrile üksi jäänud Leedo leht kärbib aga uuel aastal ikkagi paberlehepäevi neljalt kolmele. Nalja pole, sest Kadi Raadio ja ajalehe Saarte Hääle väiksemat osanikku Saaremaa Laevakompaniid esindab juba pankrotihaldur. Leedo võimalusi ja huvi lehte ja raadiojaama ülal pidada ei pruugi enam kesta kauaks.

Pagilile koos Oma Saarega kuulunud Hiiu Leht vaakus suvi läbi hinge, aga leidis sügiseks siiski uued omanikud – poliitikaguru Keit Kasemets ja kohalik turismitalunikust osavallavanem Omar Jõpiselg. Nagu paremateski perekondades, kajastab omaniku (Jõpiselja) tegevusi tema oma leht igati kenasti ja vähem kenad lood ilmuvad mujal. Näiteks tobedast naabritetülist, kus värske Hiiu Lehe omanik oli keeranud naabrimehel vee kinni, kirjutas novembris lopsakalt mandri tähtsaim päevaleht Postimees.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s